Geokronoloogiline skaala Jaagup A

Timeline created by Jaagup
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austriaalias. Perioodi lõpul kujuneb maakoor, atmosäär ja hüdrosfäär.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Saja miljoni pärast maa teket põrkus Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sellel ajal toimus ka mitu tähtsat jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Sellega tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Sel perioodil langes ookeanipind 100m ja see muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Sel ajastul soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ka primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaale jõudsid ka loomad, esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikamered elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresi ja järvesi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Selle ajastu lõpul olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed selgroogsed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Sel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmander Pangaea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid rasketes tingimustes ära elada. Selle ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, mered aga luukalade osakaal. See aeg lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% maa liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Selle aja elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10mln aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid - ihtüosaurused, plesiosaurused. Maismaa oli enamjaolt kaetud metsaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Selle ajastu kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvad ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Tekkisid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kogu maailm muutus tänapäevasemaks. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimeste eellased. Sel ajal jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvalt jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Sel ajal surid välja paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Nende väljasuremist seostatakse inimestega.