-
Kestvus 4.6 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne meteoriidi sajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga, tekkis Kuu. -
Kestus 4mld-2.5mld aastat tagasi.
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Sai alguse vulkaanide eraldatud gaasidest. Peamisteks koostisosadeks olid süsinikdioksiid ja lämmastik, vähem oli veeauru, ammoniaaki ja metaani ning puudus hapnik. Esimese miljardi aasta jooksul toimus intensiivne vulkaaniline tegevus. Maa jahtudes suur osa veeauru kondenseerus, moodustusid veekogud: soojaveelised mered ning ookeanid. -
-
Elu tekke alguseks arvatakse 3,8-3,5 miljardit aasta tagust aega, millele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine. -
2500-542 mln aastat tagasi.
Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Algselt ainuraksed elusorganismid hakkasid arenema ning evolutsiooni käigus said neist hulkraksed. -
Umbes 3 miljardi aasta eest toimus kolme suure organismirühma- bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Eukarüootide seast arenesid 700-1200 miljonit aastat tagasi esimesed taimed, seened ja hulkraksed loomad. -
"Kambriumi plahvatus"- väga kiire evolutsioon. Selle käigus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ning see omakorda oli toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmasid. Paljudel loomadel arenesid sellel ajal nt mineraalne toes või tugev välisskelett, arvatavasti vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, tulemuseks oli jääaeg. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ~100m võrra, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, olid üldiselt väikesed ja lihtsa ehitusega, enamus kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, sh tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Osad kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad - tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Sellel ajastul tekkis tohutult kivisütt üleujutatavatel aladel metsade surnud puidust. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad said lennuvõime ning maale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea. Mandri sisealal oli karmi kliimaga kuiv kõrb. Seal suutsid elada vähesed, peamiselt roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõpus suri välja kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Tekkisid dinosaurused, kes said järjekordse väljasuremise tõttu perioodi lõpul domineerivaks loomarühmaks. Tekkisid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Peamised loomariigi esindajad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa oli suures osas kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kogu maismaa. Meres elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid (tuntud ka kui rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ning linnud. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti. -
Dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremise tõttu algas lindude ning imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, ent see hakkas järk-järgult jahenema (valdavaks muutusid heitlehised taimed). Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Selles perioodis kujunesid välja mitmed tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased: hominiidid. Perioodi jooksul jäätus Maa korduvalt, poolustel kujunes jääkate. -
200 000 - 300 000 aastat tagasi areneb välja "tark inimene" - nüüdisaja inimene. -
Tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on palju imetaja- ja linnuliike välja surnud. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule.
