-
Kestis 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. See algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe, väikeste lapikestena on neid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Teia ja moodustus Kuu. -
Kestis 4,5 mld - 2 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
-
Kestis 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. -
-
-
-
Kestis 542mln - 485 aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. -
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja koos sellega ka mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
-
-
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmandri sisealas olid kuivad kõrbed, kus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
-
Ajastu algus oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
-
Dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal suurenes. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste ja karpidega. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. -
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal. Algselt oli soe ja niiske kliima, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Suurenes madude, konnade, laululindude, hiirte ja rottide arvukus. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus mitmeid jäätumisi. -
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Paljude imetajate väljasuremine, mille põhjuseks võis olla inimtegevus.