-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis kuu -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus tänu tsüanobakteritele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatusikult jääga kaetud. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Toimus väga kiire evolutsioon, mida kutsutakse ka kambriumi plahvatuseks. Ilmusid esimesed kalad ning tekkisid palju selgrootute rühmi. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõppes aga jääajaga. Jääaeg tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Tekkisid rifid tänu käsnadele, korallidele ja lubivetikatele, Soojades meredes elasid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesteks maismaaloomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saama. -
Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid maismaale esimesed roomajad. Üleujutatavatel aladel tekkis surnud puidust kivisöelademed võrreldes teiste ajastutega kõige rohkem. -
Tekkis hiidmanner Pangaea. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal ajastu lõpul järjekordse üld väljasuremise pärast. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosurused ja ihtüsaurused jt. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul arvatakse, et oli meteoriidiplahvatus, mis põhjustas dinosauruste ja paljute mereliste roomajate jt väljasuremise. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimised jänesed ja kassid. Enamik imetajates elas maismaal va vaalade eellased. Kliima oli soe ja niiske tänu millele kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima jahenema ja tekkisid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja põhjustas poolustele jääkatte tekkimise. -
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike näiteks mammutid ja dodod. Nende väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
