-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. See oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ahaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli mitu korda ulatuslikult jääga kaetud. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekestaline Ediacara elustik.
-
Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rkkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Tekkis juurde palju maismaad, seega hakkasid levima esimesed maismaataimed.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Esimesed putukad.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis kivisüsi. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaelustikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ajastu lõpuks peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad.
