-
Kestus 4,6 mdl kuni 4 mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Kestus 4mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Proterosoikum ehk agueoon. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajaid. -
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatusena. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (nt koda tigudel ja karpidel). Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, esimeste hulgastuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt rüükalad ja vihtuimsed, olid tippkiskjad. Ajastu algul maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, valitses karm kliima. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal.Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Ajastu alguses elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad, krokodillid. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Esimesed õistaimed.Ookeanid ja mered asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega (rudistidega). Maismaal dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise välasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, vaalade eelased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima soe ja niiske, troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Kliima seejärel jahenes, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varajased hominiidid - inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjugaplaneedi elustikule.