-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
ing. k. Hadean eon -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on leitud vanimad stromatoliidid - mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
ing. k Archean eon -
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud.
ing. k Proterozoic eon -
-
Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline(ilma skeletita) Ediacara elustik. Selle hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
Jaguneb kolmeks aegkonnaks: kainosoikum, mesosoikum, paleosoikum.
ing. k. Phanerozoic -
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toiduks rikkale loomastikule.
ing. k. Cambrian -
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, see lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise(kuni 100m võrra), paljud madalmered muutusid kuivaks maaks, mereelustik suri massiliselt välja.
ing. k. Ordovician -
-
-
-
Soojades meredes ujusid kalad, kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
ing. k. Silurian -
-
Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. Devoni ajastu lõpul ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
ing. k. Devonian -
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes teiste ajastutega. Maismaal elas palju lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime.
ing. k. Carboniferous -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada karmis kliimas ja kuivas kõrbes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest suri välja.
ing. k. Permian -
-
Ilmusid esimesed dinosaurused, millest sai peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
ing. k. Triassic -
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid(ihtüosaurused ja plesiosaurused). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
ing. k. Jurassic -
-
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes veel ihtüosaurused ja plesiosaurused. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, surid välja dinosaurused, merelised roomajad jt. Peamine põhjus meteoriidiplahvatus.
ing. k. Cretaceous -
-
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima soe ja niiske, siis kliima järk-järgult jahenes. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
ing. k. Paleogene -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid konnad, maod, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
ing. k. Neogene -
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike(mammut, dodo).
ing. k. Quaternary -