Geokronoloogiline skaala Geilyn A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
ing. k. Hadean eon

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on leitud vanimad stromatoliidid - mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
ing. k Archean eon

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud.
ing. k Proterozoic eon

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Ediacara elustiku ilmumine

560 BCE

Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline(ilma skeletita) Ediacara elustik. Selle hulka võisid kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Fanerosoikum

542 BCE

Jaguneb kolmeks aegkonnaks: kainosoikum, mesosoikum, paleosoikum.
ing. k. Phanerozoic

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toiduks rikkale loomastikule.
ing. k. Cambrian

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, see lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise(kuni 100m võrra), paljud madalmered muutusid kuivaks maaks, mereelustik suri massiliselt välja.
ing. k. Ordovician

Esimesed kalad

485 BCE

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes ujusid kalad, kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
ing. k. Silurian

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Loomad ja taimed asustavad maismaad

419 BCE

Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. Devoni ajastu lõpul ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ja šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
ing. k. Devonian

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Esimesed metsad

370 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes teiste ajastutega. Maismaal elas palju lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime.
ing. k. Carboniferous

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada karmis kliimas ja kuivas kõrbes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest suri välja.
ing. k. Permian

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Triias

252 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused, millest sai peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
ing. k. Triassic

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid(ihtüosaurused ja plesiosaurused). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
ing. k. Jurassic

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Esimesed imetajad

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes veel ihtüosaurused ja plesiosaurused. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, surid välja dinosaurused, merelised roomajad jt. Peamine põhjus meteoriidiplahvatus.
ing. k. Cretaceous

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed roomajad

140 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima soe ja niiske, siis kliima järk-järgult jahenes. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
ing. k. Paleogene

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid konnad, maod, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
ing. k. Neogene

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike(mammut, dodo).
ing. k. Quaternary

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 1 BCE