-
Kestvus 4,6mld kuni 4,0mld. Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne periood.
-
Kestvus 4,0mld kuni 2,5mld. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Kestvus 2,5mld kuni 0,542mld. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
Kestvus 542mln kuni 485mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitusüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
-
Kestvus 542mln kuni tänapäevani.
-
-
Kestvus 485mln kuni 443mln. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine.
-
Kestvus 443mln kuni 419mln. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
Kestvus 419mln kuni 359mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.
-
Kestvus 359mln kuni 300mln. Katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestvus 300mln kuni 250mln. Tekkis hiidmanner Pangae´a, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Edaphosaurus oli kuni 4m pikkune ja üks varasemaid taimtoidulisi roomajaid. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Kestvus 250mln kuni 200mln. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad.
-
Kestvus 200mln kuni 145mln. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljaseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestvus 145mln kuni 66mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Kestvus 66mln kuni 23 mln. Algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
-
-
Kestvus 23mln kuni 2,5mln. Loomastikku ja taimestikku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt. Poolustel tekkis jääkate.
-
Kestvus 2,5mln kuni 0. Ilmusid inimeste eellased. Välja surid mammutid, karvased ninasarvikud ja dodod.
