-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid on leitud ainult Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu. -
Kestus 4mld - 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sealhulgas tsüano-ja purpurbakterite ja mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Kestus 2,5mld - 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele kasvas hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanides. Toimus mitu suurt jäätumist. Ajastu lõpuks ilmus küsimusi tekitav Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii väljasurnuid kui ka tänapäevaste organismide esindajaid. -
-
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mida on märgata ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja ka mineraalne toes. -
-
-
Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Sel perioodil oli rikkalik elustik soojades troopikameredes. Ilmuside ka esimesed maismaataimed. Sel ajal oli soe kliima, kuid lõppes Jääajaga. Kliima jahenemisele tõttu muutusid paljud madalmered maismaaks ning mereelustikus toimus väljasuremine. -
Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid mitmed erinevad veeloomad. Siluri ajal jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad. nt skorpionid, tuhatjalgsed ja meriskorpionid -
Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes valitses rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks, see tegi neist tol ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed e. selgroogsed -
Kestvus 359 mln kuni 299mln aastat tagasi. Seda perioodi katsid maismaal võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis esimene hiidmanner nimega Pangea. Maismaa elustikus olid ülekaalu tulnud roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. See ajastu lõppes maailma suurima väjasuremisega. -
Ketsvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Sel perioodil oli elustik üsnagi liigivaene. Ilmusid pilldile ka esimesed dinosaurused kuid ajastu lõpul said neist järgmised väljasuremise loomarühm. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja Triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Maismaad kattis suures osas mets -
Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud Plesiosauruste ja Ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kuid Kriidi lõpul toimunud tohutu väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud muud loomad. Põhjuseks kahtlustatakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Ajastul algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske kuid ajapikku hakkas see jahenema, mitmeid metsi hakkasid asendama savannid, preeriad ja rohumaad. -
-
Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid pildile ka varased Hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajal jahenes ka Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolusel kujunes jääkate.
-
Kestvus 2,5 mln aastat kuni tänaseni. Ajastul alguses ilmuside inimese vahetud eellased. nende evolutsioon on viinud tänaseni inimese tekkimiseni. Kvatenaari ajal on välja surnud ka palju imetajaid kui ka linnuliike.
