-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid
-
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjena tekkis Maa kaaslane nimega Kuu
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi ladeestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Arhaikumi aegkonnas arenesid välja algelised eluvormid.Sellest ajaperioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Proterosoikumi aegkonna lõpul ilmuvad ilma skeletita faunad, mida nimetati Ediacra elustikuks.
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suureneb atmosfääris ka ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus
-
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud
-
-
Kamriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis ekisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomhõimkondadest.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Kliima oli valdavalt soe.
-
Ordoviitsiumi ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ning madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Selle tulemusel toimus massiline mereelustiku väljasuremine
-
Siluri ajastul alustasid esimesena maismaa asustamist taimed . Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad.
-
Maismaad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Devoni ajastu lõpuks oli maataimestikust tekkinud esimesed metsad.
-
Devoni ajastul kujunesid välja esimesed selgroogsed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
-
-
Permi ajastu lõppeb suurima väljasuremisega Maa ajaloos, mille tulemusena kaovad kuni 95% Maal elavatest liikidest. Väljasuremise põhjuseks arvatakse olevat kolm erinevat põhjust; Maa kokkupõrge meteoriitidega, katastroofilised vulkaanipursked ning kliima muutused.
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai aja jooksul peamine loomarühm maismaal
-
Triiase perioodil ilmusid ka esimesed imetajad. Esimesed imetajad olid väga väikesed, hiiri meenutavad loomad, kes elasid urgudes või puu otsas. Nad toitusid väikestest putukatest või roomajatest.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetavad vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid ning meredes leidub juba tänapäevast tüüpi kalasid. Suur osa maismaast on kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Juura perioodil arenevad väikestest lihasööjatest dinosaurustest välja esimesed algelised linnud. Esimestel lindudel on teravad hambad ja küünised. nende tiivad ja saba on kaetud sulgedega. Saba ise on suur ja kondine.
-
Ilmuvad esimesed õistaimed, mis levivad kiirest üle kogu maismaa ning hakkavad domineerima kogu Maa maismaataimestikku.
-
Kriidi ajastu lõpul toimub massiline väljasuremine, mille käigus kaovad dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriiti.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.Ilmuvad ka esimesed primaadid.
-
-
Neogeeni ajastul kujunevad tänapäeva Aafrikas välja varajased hominiidid ehk inimese eellased
-
Kvaternaari ajastu alguses arenevad inimeste eellastest evolutsiooni käigus välja Homo sapiens ehk tänapäeva inimene.
