Geokronoloogiline skaala Emily A

Timeline created by em_anete
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe (leitud Gröönimaal, Kanadas, Austraalias). Perioodi lõpus kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookean.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    100 mln aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Arhaikumiaegsetes meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliidides on säilinud bakterifossiile
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste hulkade esindajaid kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas ka planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, arvatakse, et see kujunes vastusena röövloomadele. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. jäätumine tõi kaasa ookeani alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid Maa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: nendest esimeste seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Kui ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, siis lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglsaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastuks taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise kõigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Kliima hakkas soojast järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    AD 1

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid ehk inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
  • -3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetaja- ja linnuliigid (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.