Geokronoloogiline skaala Elina E

Timeline created by Elina Jakubovitš
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Selles perioodis olid säilinud kivimid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkub kokku suure taevakehaga.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Kestus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Arhaikum saab jaotada neljaks aegkonnaks: Neoarhaikum,Mesoarhaikum,Paleoarhaikum,Eoarhaikum.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Toimub Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist ning aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik nn Ediacara elustik.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Ajastu 545-485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ning loomadehõimkonnad mis on ka tänapäeval.Kasvas kiirelt vetikate hulk, ilmus uusi selgrootute rühme, tekkis loomadel mineraalne toes ja toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ajavahemik 488–443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopilistesmeredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastul kliima valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ning tuli jääaeg, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, mistõttu paljud madalmered muutusid maismaaks. Toimus massiline mereelustiku väljasuremine.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallideja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Maismaal jätkus taimede asustamine.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419-359 mln aastat tagasi. Kalade suur domineerimine, troopikameredes rikkalik põhjaelustik(okasnahksed,trilobiidid), Rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suurteks ning olid põhilised tippkiskjad. Ajastu lõpus oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega seal hakkama saama. Hilisdevoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375–360 miljonit aastat tagasi.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maa mandrimassiivid olid ühendatud
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    299-252 mln aastat tagas tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus maismaal olid roomajad kuna nad pidasid elutingimustele kõige paremini vastu. Selle ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    252-201 mln aastat tagasi toimus mandri lahknemine. Elustik liigivaene kuna Maal läks 10 miljonit aastat, et suurest välasuremisest taastuda. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -542 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Aastatel 201-145 mln aastat tagasi ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elab palju merelisi roomajaid. Meredes elas juba ka tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljaseemnetaimedest koosneva metsaga. Pterosaurused e tiibsisalikud olid levinud lennuvõimelised roomajad, kelle vanimad liblikafissiilid on juura ajastu kivimitest.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, rudistide levik vees. Arenesid uued imetaja-ja linnuriigid aga valitsesid ikka dinosaurused. esimesed õistaimed. Kriidi lõpus toimub meteoriidiplahvatus mille tõttu algab massiline väljasuremine mille käigus hävisid dinosaurused,merelised roomajad jt.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kasvasid liigirikkas rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad. Seejärel kliima jaheneb ning valdavaks muutuvad heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rehumaad-preeriad,savannid mis asendasid seniseid metsi. 50 milj aastat tagasi jäneste teke ja ka kasside teke.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -252 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Ajastu 23-2,5 mln aastat tagasi. Levisid maod, konnad, laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid,Himaalaja,Kaukasus. Aafrikas ilmusid varades hominiidid. Inimahvide teke.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kvaternaar algas 2,588 ± 0,005 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad. Selle aja jooksul on välja surnud palju imetajaid (mammutid,karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo,moa). Loomade väljasuremis põhjuseks peetakse inimese üha kasvava mõjuga plaaneedi elustikule, samuti suured kliimamuutused.
  • Period:
    -1 BCE
    to
    -66 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond