Geokro

Geokronoloogiline skaala Eiriin

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid sellest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Ajavahemik on ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajavahemikust pärinevad kõige vanimad tõendid mikroobse elu olemasolu kohta. Arhaikumi ladustustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Ajavahemik on ligikaudu 2500- 541 milj.aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis uus imelik pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik, kuhu võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Ajavahemik 542-485 miljonit aastat.Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest.Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Sellel ajastul kasvas planktiliste vetikate hulk ning need olid toiduks omakorda rikkalikule loomastikule.Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad:käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, kaitseks röövloomadele.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ajavahemik 485- 443 miljonit aastat. Ilmusid esimesed maismaataimed, soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise juni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustike massilise väljasuremise.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestus 443-419 miljonit aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaa taimed kogusid hoogu, varased taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Ilmusid esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419- 359 miljonit aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Śelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad surri riffe. Selle aja tippkiskjad olid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suurteks. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Ajastu 359- 299 miljonit aastat. Sel ajal katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel, mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale tekkisid esimesed roomajad, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Ajavahemik ligikaudu 299- 252 miljonit aastat. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kellele sobis selline kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maal asustanud liikidest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu 252- 201 miljonit aastat. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene ning taastumine võttis aega 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ning järjekordse väljasuremise tõttu andis see neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Ajavahemik 201- 145 miljonit aastat. Triiase ajastul levinud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju mrelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Sellel ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ajastu 145- 66 miljonit aastat. Ilmusid esimesed õistaimed, mis oli suur osa Maa maismaataimestikust. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaad vallutasid dinosaurused, tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, väljasuremise põhjuseks arvatakse meteoriidiplahvatust.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Ajastu 66-23 miljonit aastat. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist.Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, ilmusid esimesed primaadid.Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid, asendasid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Ajastu 23- 2,5 miljonit aastat. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. Maa kliima jahenes sellel ajastul oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajavahemik 2,5- 1 miljon aastat. Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari ajal surid välja paljud imetajad ja linnuliigid (mammutid, karvased ninasarvikud, dinosaurused). Ning väljasuremist põhjendatakse inimese üha kasvava mõju planeedi elustikule.