-
Maa tekkimine. Kivimeid on leitud Kanadast. Gröönimaalt ja Austraaliast, kuid väga vähe. Umbes 100 miljonit aastat pärast põrkus Maa kokku taevakehaga, millest moodustus Kuu. Maale kujunes Hadaikumi lõpuks maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid. See oli vulkaanselt väga aktiivne periood.
-
Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Proterosoimkum ehk augeoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfäärsi ja ookanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus Maal mitu jäätumist. Samuti oli Ediacara elustik, kes olid ilma skeletita pehmekehaline. Esimesed üherakulised ja mitmerakulised organismid.
-
Tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvast planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Tigudel ja karpidel kujunes mineraalne toes ning trilobiitidel välisskelett.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaa taimed. Kliima oli algselt soe aga toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind alanes kuni 100 m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimestik jätkas maismaa asustamist. Hakkasid asustama ka loomad: esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadele ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Tippkiskjad olid rüükalad ja vihtuimsed. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavadel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgsed, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad. Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Kuni 2,6 m pikk.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikust oli ülekaalud roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Morganucodon oli üks varasemaid teada olevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plediosaurusi. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Pterosaurused ehk tiibsisalikud olid levinud lennuvõimelised roomajad. Vanimad liblikafosiilid on leitud juura ajastu kivimitest.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid sinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnaks suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli ajastu kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - savannid ja preeriad, mis asendasid senised metsad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud paljud imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (moa, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
