Geokronoloogiline skaala Carlyn G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6mld- 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast; ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4- 2,5 mld aastat tagasi. Arahaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arahaikumi (ja kaproterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikriorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliite võib praegugi kohata näiteks Austraalias.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5- 0,542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vannaaegkond

542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja tekkisid paljud selgrootute rühmad.

Paleosoikum ehk vannaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln- 443 mln aastat tagasi. Rikkalik elustik soojades troopikameredes. Ilmuside esimesed maismaataimed. Sel ajal oli soe kliima, kuid see lõppes jääajaga. Kliima jahenemise tõttu muutusid paljud madalmered maismaaks ning mereelustikus toimus väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln- 419 mln aastat tagasi. Soojadesmeredes kujunesid mitmed erinevad veeloomad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes valitses rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks- see tegi neist tol ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln- 299mln aastat tagasi. Seda perioodi katsid maismaal võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln- 252 mln aastat tagasi. Tekkis esimene hiidmanner-Pangea. Maismaa elustikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. See ajastu lõppes maailma suurima väjasuremisega.

Triias

252 BCE

Ketsus 252 mln- 201 mln aastat tagasi. Sel perioodil oli elustik üsnagi liigivaene. Ilmusid pilldile ka esimesed dinosaurused, kuid ajastu lõpul sai neist järgmine väljasuremise loomarühm. Ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln- 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Maismaad kattis suures osas mets.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kuid Kriidi lõpul toimunud tohutu väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud muud loomad. Põhjuseks kahtlustatakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske, kuid ajapikul hakkas see jahenema. Mitmeid metsi hakkasid asendama savannid, preeriad ja rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima ka muud väiksemad loomad. Aafrikas ilmusid pildile ka varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajal jahenes ka Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolusel kujunes jääkate.

Kvatenaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat- tänaseni. Ajastu alguses ilmuside inimese vahetud eellased. Kvatenaari ajal on välja surnud ka palju imetajaid kui ka linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedile.