-
Kestus 4.6mld- 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast; ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Kestus 4- 2,5 mld aastat tagasi. Arahaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arahaikumi (ja kaproterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikriorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliite võib praegugi kohata näiteks Austraalias. -
-
Kestus 2,5- 0,542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
-
Kestus 542 mln- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja tekkisid paljud selgrootute rühmad. -
-
-
Kestus 485 mln- 443 mln aastat tagasi. Rikkalik elustik soojades troopikameredes. Ilmuside esimesed maismaataimed. Sel ajal oli soe kliima, kuid see lõppes jääajaga. Kliima jahenemise tõttu muutusid paljud madalmered maismaaks ning mereelustikus toimus väljasuremine. -
Kestus 443 mln- 419 mln aastat tagasi. Soojadesmeredes kujunesid mitmed erinevad veeloomad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad. -
Kestus 419 mln- 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes valitses rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks- see tegi neist tol ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed. -
Kestus 359 mln- 299mln aastat tagasi. Seda perioodi katsid maismaal võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus 299 mln- 252 mln aastat tagasi. Tekkis esimene hiidmanner-Pangea. Maismaa elustikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ning luukalade osakaal. See ajastu lõppes maailma suurima väjasuremisega. -
Ketsus 252 mln- 201 mln aastat tagasi. Sel perioodil oli elustik üsnagi liigivaene. Ilmusid pilldile ka esimesed dinosaurused, kuid ajastu lõpul sai neist järgmine väljasuremise loomarühm. Ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus 201 mln- 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Maismaad kattis suures osas mets. -
Kestus 145 mln- 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kuid Kriidi lõpul toimunud tohutu väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud muud loomad. Põhjuseks kahtlustatakse meteoriidiplahvatust. -
-
Kestvus 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske, kuid ajapikul hakkas see jahenema. Mitmeid metsi hakkasid asendama savannid, preeriad ja rohumaad. -
-
Kestus 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima ka muud väiksemad loomad. Aafrikas ilmusid pildile ka varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajal jahenes ka Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolusel kujunes jääkate. -
Kestus 2,5 mln aastat- tänaseni. Ajastu alguses ilmuside inimese vahetud eellased. Kvatenaari ajal on välja surnud ka palju imetajaid kui ka linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedile.