-
Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid(hüdrosfäär).
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja moodustus kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid, bakterid, vetikad.
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanides(pinnakihis) hapniku hulk. Toimus mitu suurt jäätumist. Ediacara elustik (skeletita).
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid(eksisteerivad tänapäeval), samuti suur osa loomahõimkondadest. Kambriumiplahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel arenesmineraalne toes
-
-
-
Rikkalik elustik troopilistes kohtades. Ilmusid esimesed maismaataimed. Valdavalt soe periood, lõpul toimus jahenemine ja jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes umb 100 m, maismaa osakaal suurenes. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaataimede asustamine. Maismaad hakkasid asustama ka loomad N tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes ja šelfimeredel rikkalik põhjaelustik. Paljudes veekogudes olid asustanud kalad. Esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, olles võimelised lühikest aega maismaal olla.
-
Võimsad metsad. Tekkisid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lühijalgseid, putukaid(osad lennu võimega), esimesed maismaaroomajad.
-
Tekkis hiidmanner- Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomade üölekaalus roomajad, taimestikus ..., meredes.... Lõppes väljasuremisega( 95%).
-
Ajastu algne elustik on väga liigivaene. Toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljardit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused(dominantne loomarühm) ning esimesed väiksed imetajad.
-
-
Arenesid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus ning kalu. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.
-
Tekkisid esimesed õistaimed ja said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpetab meteoriidiplahvatus, mis tingib massilise väljasuremise. Välja sureb massiivene hulk elusolendeid.
-
Pärast dinosauruste väljasuremist algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Tänapäevase ilme omandavad mandrite geoggraafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid e inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linde (dodo, moa). Liikide väljasuremises mängis rolli inimeste laiem levik.
