-
Algas planeet maa tekkega. Hadaikumist pole palju kivimeid seega me ei tea palju sellest ajast, kuid väheste leidude põhjal Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood, tihedad meteoriidisajud, 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist tekkis kuu Maa kokkupõrkel teise taevakehaga. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Arhaikum ehk ürgeoon. Meredes arenesid algelised eluvormid. Leitud on stormatoliitide -mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite, mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Hapniku sisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Mitu suurt jääaega.
-
Kambriumi plahvatus - tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn „Kambriumi plahvatus“, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos.
-
Ajastu alguses soe kliima, kuid see ajastu lõppes jääajaga. Troopilistes meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ookeniapõhja alanemine 100 meetri võrra jäätumise tõttu, tuues kaasa mereelustiku massilise väljasuremise, sest paljud mered jäid kuivale.
-
Taimed ning loomad jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ehitusega ja kasvasid üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Maismaal suured muutused - esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid suured metsad. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.
-
Hiidmanner Pangea, ümbritsetud suurest Panthalassa ookeanist. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega - maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõpul toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõikidest liikidest.
-
Liigivaene elustik, sest eelneval ajastul toimunud väljasuremisest kulus elustikul taastumiseks 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura meredes elas juba tänapäevaga sarnaseid kalu aga ka ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedestr koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti esikoha Maa maismaataimestikus. Ookeanid, mered ja maismaa oli asustatud saurustega. Arenesid ka uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimus uus väljasuremine meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajate liikide rikastumine, enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli ajastu alguses niiske ja soe, kuid hakkas järk-järgult jahenema. Ajastu alguses kasvasid ka suurtel laiuskraadidel troopilised metsad, kuid hiljem muutusid valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid ka preeriad, rohumaad ja savannid.
-
-
Tänapäevane väjanägemine nii mandritel, loomastikul ja taimestikul. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, ja laululinnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Korduvad jäätumised, poolused kujunes jääkate.
-
Perekond Homo esindajad. Kvaternaari ajal surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid.(dodo,moa, mammut, karvane ninasarvik) Inimese üha kasvav mõju.
