Geokronoloogiline skaala

By doristreiblut
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum 4.6 - 4 mld aastat tagasi

    Algas Maa kujunemine .Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid maad sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aastat peale Maa moodustumist põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon 4 - 2,5 mld aastat tagasi

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon 2500 - 542 mln aastat tagasi

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium 542 - 485 mln aastat tagasi

    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium 485 - 443 mln aastat tagasi

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajasti kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemise tõttu toimus mereelustiku massiline väljasurumine.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur 443 - 419 mln aastat tagasi

    Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon 419 - 359 mln aastat tagasi

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kohtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • 380 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
  • Period: 359 BCE to 300 BCE

    Karbon 359 - 299 mln aastat tagasi

    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ka sõnjalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilusid esimesed roomajad.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm 299 - 252 mln aastat tagasi

    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuivakõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremusega.
  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias 252 - 201 mln aastat tagasi

    Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • 235 BCE

    Esimesed dinosaurused

    Esimesed dinosaurused
  • 205 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura 201 - 145 mln aastat tagasi

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit 145 - 66 mln aastat tagasi

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rustidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 125 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen 66 - 23 mln aastat tagasi

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen 23 - 2,5 mln aastat tagasi

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar 2,5 mln aastat tagasi

    Kvaternaar 2,5 mln aastat tagasi
    Ajastu alguses ilmusid inimese cvahtud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinus tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.