-
Algas Maa kujunemine .Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid maad sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aastat peale Maa moodustumist põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajasti kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemise tõttu toimus mereelustiku massiline väljasurumine.
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kohtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ka sõnjalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuivakõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremusega.
-
Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rustidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese cvahtud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinus tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
