Geokronoloogiline skaala Annika E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on leitud vanimad stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Stromatoliidid

3500 BCE

Hakkasid arenema 3,5 mld a tagasi. Praegu võib neid leida Austraalias.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus suurendas atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldust. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline (ilma skeletita) Edicara elustik (tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismi rühmad).

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Leitud USAst Michiganist.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Fossiilid proterosoikumi lõpust

560 BCE

Nii nimetatud Ediacara elustik

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.
Loomadel kujunes mineraalne toes (nt. koda tigudel ja karpidel). Selline välisskelett kujunes ilmselt välja vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsiooniks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Tekkisid esimesed maismaa taimed. Kliima valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, lõppes jääajaga. Jäätumisega alanes ka ookenipind (kuni 100 m), muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Loomad hakkasid asustama maismaad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid). Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasasid väga suureks ning olid sel ajal tippkiskjad. Asjastu alguses oli maismaataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Seal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõejalamitel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt (võrreldes teiste ajastutega). Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Mõndadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea. Seda ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli väga karm kliima. Roomajad olid ainsad elusolendid, kes sellises kliimas elada suutsid. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes väljasuremisega, mille tulemusel surid 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik liigivaene. Eelneva ajastu väljasuremisest taastumine võttis kuskil 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Kuid ka selle ajastu lõpul toimus väljasuremine. Selle tulemusel muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurused ja plesiosaurused). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosnevast metsast.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Tekkisid esimesed õistaimed, levisid kiiresti ja hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid, mered asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega (rudistidega). Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest sai suur, liigirikas rühm. Suurem osa imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad ja savannid), asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2 mln aastat tagasi. Kõik hakkas väljanägema tänapäevane (mandrite geograafia, loomastik ja taimestik). Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid hominiidid (inimese eellased). Maa kliima jahenes oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased. Perekond Homo esindajad, kellest arenes tänapäeva inimene Homo sapiens. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa). Nende väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.