-
Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid, on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, bakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Kestus: 2,5 mld kuni 542 mlj aastat tagasi.
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist ning Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik, mille hulka vis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid. -
-
Kestus: 542 mln kunt 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmus palju selgrootute rühmi. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ja tugev välisskelett trilobiitidel. Evolutsiooniline võidurelvastumine
-
Kestus: 542 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
-
Kestus: 542 mln kuni tänapäev. Fanerosoikumis toimus eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng
-
-
-
Kestus: 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega kuivasid paljud madalmered maismaaks ja massiliselt mereelustikku suri välja.
-
Kestus: 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades vetes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad.
-
Kestus: 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu alguses oli maataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Kestus: 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Sellel ajastul tekkis palju kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukal tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimsed roomajad.
-
Kestus: 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiigmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisekliima oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus oli suurem osa roomajad, kes suutsid kõrbes elada. Palju paljasseemnetaimi. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest kadus.
-
Kestus: 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik üsna liigivaene ning liikide taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, beredes surrenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Kestus: 252 mln kuni 66 mln aastat tagasi.Vanaaegkonna lõpuks olid kõik senised mandripankad, kratoonid, maakoore horisontaalliikumiste tulemusena kuhjunud kokku üheksainsaks Pangaea hiidmandriks
-
-
Kestus: 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud riveda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus: 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa masimaataimestiku. Ookeanid ja merel olid asustatud plesiosauruste, ihtüsauruste, ammoniitide ja rustidega. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja teised imetajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestus: 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metas kasvasid, kuid seejärel hakkas klimt jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
Kestus: 66 mln kuni tänapäev. Kainosoikumis kujunesid tänapäeva ookenid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean.
-
-
Kestus: 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes ning tõi kaasa mitmeid jääaegu.
-
Kestus: 2,5 mln kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Suri välja palju imetajaid nagu mammut, karvane ninasarvik ning linde nagu dodo ja moa.
