-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadalt ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ajast on pärit vanimad leitud mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik, kuhu kuuluvad nii tänapäeva, kui ka väljasurnud organismid. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Loomadel kujunes mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastus -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tagajärjeks olid ookeanipinda alanemine, madalmered muutusid kuivaks maaks, mereelustiku massiline väljasuremine. -
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid ning loomad hakkasid maismaad asustama. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, skorpionid ning meriskorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimeredeäärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõnedel putukatel kujunes lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis Pangaea hiidmanner, mida ümbritses Pathalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Loomastikust olid mandril enamasti roomajad, kes suutsid sellise kliimaga elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest. -
Ajastu alguses oli elustik vaene, kuna Permi aja väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ning ajastu lõpuks nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Sellel ajastul elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise pärast hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine väljasuremise põhjus on meteoriidiplahvatus. -
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajate arv kiiresti kasvas, enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese esimesed eellased. Maa kliima oluliselt jahenes. -
Ilmusid inimese eellased, kes on on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
