Geokronoloogiline skaala Anna-Maria A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadalt ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ajast on pärit vanimad leitud mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik, kuhu kuuluvad nii tänapäeva, kui ka väljasurnud organismid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Loomadel kujunes mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastus

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tagajärjeks olid ookeanipinda alanemine, madalmered muutusid kuivaks maaks, mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid ning loomad hakkasid maismaad asustama. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, skorpionid ning meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimeredeäärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõnedel putukatel kujunes lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis Pangaea hiidmanner, mida ümbritses Pathalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Loomastikust olid mandril enamasti roomajad, kes suutsid sellise kliimaga elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik vaene, kuna Permi aja väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ning ajastu lõpuks nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Sellel ajastul elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise pärast hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine väljasuremise põhjus on meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajate arv kiiresti kasvas, enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Selles ajastus kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese esimesed eellased. Maa kliima oluliselt jahenes.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese eellased, kes on on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.