-
Kestvus: 4,6 mld-4,0 mld
Planeet Maa kujunemine -
Kestvus: 4600 mln- 4000 mln
Arenesid algelesid eluvormid. -
Kestvus: 2500 mln- 542 mln
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus -
Kestvus: 542 mln- 485 mln
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Esimesed kalad -
Kestvus: 542 mln- 252 mln
-
Kestvus: 542 mln- 2,5 mln
-
Kestvus: 485 mln- 443 mln
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Esimesed maismaataimed -
Kestvus: 443 mln- 419 mln
Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus: 419 mln- 359 mln
Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suurteks tippkiskjateks. Esimesed metsad ja kahepaiksed. -
Kestvus: 359 mln- 299 mln
Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju jülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad -
Kestvus: 299 mln- 252 mln
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega. -
Kestvus: 252 mln- 201 mln
Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused -
Kestvus: 252 mln- 66 mln
-
Kestvus: 201 mln- 145 mln
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevasest tüüpi kalad. -
Kestvus: 145 mln- 66 mln
Ilmusid esimesed õistaimed. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus: 66 mln- 23 mln
Lindude ja imetajate juure evolutsioon. Ilmusid esimesed jänesed ja kassid. -
Kestvus: 66 mln- 2,5 mln
-
Kestvus: 23 mln- 2,5 mln
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestvus: 2,5 mln- 0
Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Surid välja imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa)
