-
Tekkis maa. Hadaikum oli vulkaaniliselt aktiivne, olid meteoriidisajud ning kujunesid välja maakoor, atmosfäär ning ookeanid. Kanadas, Gröönimaal ning Austraalias on leitud ka Hadaikumist pärit kivimeid. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga, Theia, ning moodustas Kuu. -
Selle perioodi meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid- bakterite ja vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. -
-
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes ning toimus mitu suurt jäätumist. -
-
Kambriumi plahvatuse nime all tuntud evolutsiooni ajal tekkisid peamised organismide ehitustüübid ning enamik tänapäevastest loomahõimkondadest. Plahvatuse käigus kujunes loomadel mineraalne toes: tigudel ja karpidel arenes välja koda ja trilobiitidel tugev välisskelett. Samuti suurenes planktiliste vetikate hulk, mis rikastasid loomade toidulauda. Sel perioodil sündisid ka käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Ilmavalgust nägid esimesed maismaataimed. Soojasid troopikameresid rikastasid esinevad käsijalgsed, trilobiidid, korallid jpt. Seni valdavalt soe olnud kliima tegi radikaalse muutuse, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja madalmeredest jäi järele vaid kuiv maismaa, mis suretas välja mereelustiku. -
Seda perioodi võib iseloomustada kui maismaa asustamist, mille eest kandsid hoolt nii loomad (tuhatjalgsed ja skorpionid) kui ka taimed. Algelised taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvasid väga niisketel aladel. Käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid kujunesid välja soojemates meredes, kus ujusid primitiivsed kalad. -
Troopikameredes valitsesid mitmesugused käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Seifimerede äärealadel moodustusid suured rifid, mille ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Tolleaegseteks tippkiskjateks olid kalad (nt rüükalad), mis tegid tohutu kasvuspurdi. Tagasihoidliku maismaataimestiku kõrvale tekkisid esimesed metsad ja tekkisid esimesed kahepaiksed-selgroogsed. -
Sündisid esimesed roomajad ja teatud liiki putukatel arenes välja lennuvõime. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased katsid ära maismaa moodustades võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed ja tekkis võrdlemisi palju kivisütt. -
Hiiglasliku Panthalassa keskele tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala iseloomustas kuiv kõrb ja kuum kliima. Suurenes luukalade osakaal meres, loomadest oli valdav enamus roomajad ja taimestikus tekkis juurde paljasseemnetaimi.
Ajastu lõpp tõi endaga kaasa Maa ajaloo suurima väljasuremise, mille tagajärjel kadus 95% kõigist seni Maal elanud liikidest. -
Elustiku taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat, mistõttu oli selle ajastu elustik esialgu üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes domineerisid loomarühmade seas. Samuti tekkisid esimesed imetajad ja meres kasvas karpide ja ammoniitide hulk -
-
Tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets kattis maismaad ning vahetus välja loomastik: sündisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed. Merre tekkisid tänapäevast tüüpi kalad ja lisaks ilmusid veel esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. -
Maa maismaataimestikku lisandusid õistaimed, mille osakaal oli võrdlemisi suur. Kriidi ajastul elasid ihtüo- ja plesiosaurused ja rudistid. Ajastu lõpus toimus meteoriidiplahvatus, mis suretas välja dinosaurused ja merelised roomajad. -
Kiire evolutsioon lindude ja imetajate hulgas- tekkisid suured liigirikkad rühmad, mis valdavalt esinesid maismaal, kuid leidus ka meres (vaalade eellased). Algul oli kliima soe, aga ajapikku jahenes. Ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid, asendasid varasemaid metsi. -
-
Nii loomastiku kui ka taimestiku põhijooned ja mandrite geograafia omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas sündisid inimeste eellassed- varased hominiidid. Madude, laululindude, rottide, hiirte ja konnade levik kasvas ja ilmavalgust nägid tänapäevased imetajad ja linnud. Kliima tegi radikaalse muutuse ning jahenes niivõrd palju, et poolustel kujunes jääteke ja esines korduvaid jäätumisi. -
Inimeste vahetud eellassed, perekond Homo esindajad, kelle algus sai Aafrikast, viis tänapäevase Homo sapiensi tekkeni. Paljud imetaja- ja linnuliigid (nt mammutid ja dodod) on inimtegevuse mõju suurenedes planeedile tõttu välja surnud.