-
Kestvus 4,6-4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu. -
Kestvus 4000-2500 mln aastat tagasi. Selle perioodi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, nendes on ka säilinud bakterifossiile. -
-
Kestvus 2500-542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik. -
-
Kestvus 542-485 mln aastat tagasi. Selles ajastus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
Kestvus 485-443 mln aastat tagasi. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestvus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed. -
Kestvus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed -
Kestvus 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus 299-252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest -
Kestvus 252-201 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest said peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
Kestvus 201-145 mln aasta tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
Kestvus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestvus 66-23 mln aastat tagasi. Pärast Kriidi ajastu väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli soe ja niiske kliima, pärast hakkas jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi -
-
Kestus 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Selle ajastu jooksul jahenes Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestvus 2,5 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.