-
Hadaikum kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Sinna aega jääb Maa kujunemine, kivimid, aktiivne vulkaaniperiood, meteoriidisajud ja Kuu teke. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Kuu. -
Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärinevad vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Esimesed organismid Maal olid bakterid, mikroobid ja erinevad vetikad. -
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus suurendas atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldust. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõppus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
-
542 mln kuni 485 mln aastat tagasi tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning välisskelett trilobiitidel. -
-
-
485 mln kuni 443 mln aastat tagasi elasid soojades troopikameredes käsijalgsed, trilobiidid, korallid ning ilmusid maismaataimed. Ajastu kliima oli soe, kuid ajastu lõpul kliima jahenes kiiresti ning lõppes jääajaga. Tulemusel alaned ookeanipind 100 m ja paljud madalmered kuivasid maismaaks, mille tõttu mereelustik suri massiliselt. -
443 mln kuni 419 mln aastat tagasi soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed ja loomad asustasid maismaad. Taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimeste loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 mln kuni 359 mln aastat tagasi troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad (rüükalad, vihtuimsed) kasvasid suurteks ajastu tippkiskjateks. Ajastu algul oli maismaataimestik hõre ja madal, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ning kahepaiksed. -
359 mln kuni 299 mln aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elasid lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilusid esimesed roomajad. -
299 mln kuni 252 mln aastat tagas tekkis hiidmanner Pangaea ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suure väljasuremisega (kuni 95% suri). -
-
252 mln kuni 201 mln aastat tagasi oli ajastu algusel elustik liigivaene, millel kulus 10 mln aastat, et taastuda peale väljasuremist. Ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimunud väljasuremine muutis dinosaurused peamiseks loomarühmaks. -
201 mln kuni 145 mln aastat tagasi dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastu loomi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad - ihtüosaurused, plesiosaurused ning meredes tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. -
145 mln kuni 66 mln aastat tagasi ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja domineerisid Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtosaurused, ammoniidid ja karbid (rudistid). Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul dinosaurused ja merelised roomajad surid massilise väljasuremise tõttu, mille põhjuseks arvatakse meteoriidiplahvatust. -
66 mln kuni 23 mln aastat tagasi algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks, millest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajaga kliima jahenes ning kasvas heitlehiste taimede osakaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. -
-
23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes tuues kaasa jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.