-
Algas planeet Maa kujunemisega (lõpuks 4 mld a. tagasi), u. 100 mln. aasta pärast tekkis Kuu (Maa põrkas kokku suure taevakehaga)
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
Sagedased meteoriidisajud.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär, moodustusid ookeanid. -
Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Tsüanobakterite elutegevusel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnkihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist (Maa ulatuslikult jääga kaetud).
Aegkonnalõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacra elustik. -
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid.
Esimesed kalad.
Kiire evolutsioon- kambriumi plahvatus
Ilmusid paljud selgrootute rühmad.
Saakloomade ja röövloomade üheagene evolutsioon-evolutsiooniline võidurelvastumine. -
Soojades troopikameredes rikkalik elustik.
Esimesed maismaataimed.
Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine- lõppes jääajaga.
Elualade vähenemine- mereelustiku massiline väljasuremine. -
Soojades meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid.
Primitiivsed kalad.
Maismaad hakkasid asustama loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid). -
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid.
Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad.
Ajastu lõpuks esimesed metsad
Esimesed kahepaiksed- selgroogsed, võimelised lühikest aega maismaal hakkama saada. -
Maismaad katavad võimsad metsad- osjade, koldade, sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal rohkesti lülijalgseid.
Osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea- ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.
Mandri siseala kaetud kuiva kõrbega, karm kliima.
Ülekaalus roomajad.
Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega- kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu algus liigivaene- väljasuremisest taastumine võttis kuni 10 mln aastat.
Esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
Ilmusid esimesed imetajad.
Meredes ammoniitide ja karpide osakaal suurenes. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi, plesiosaurusi.
Juura ajastu meredes tänapäevast tüüpi kalad.
Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Esimesed õistaimed- domineerisid kogu Maa maismaataimestikus.
Ookeanid ja mered asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused.
Uued imetaja- ja linnuliigid.
Ajastu lõpul massiline väljasuremine (peetakse meteoriidiplahvatust)- hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Esimesed primaadid.
Kliima soe, niiske, troopilised metsad.
Kliima jahenemine, valdavaks muutusid heitlehised taimed.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad, savannid. -
Mandrite geograafia, loomastiku, taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired.
Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud.
Aafrikas varased hominiidid- inimese eellased.
Kliima jahenes oluliselt- korduvad jäätumised, poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad- Aafrikas alanud evolutsioon viis Homo sapiens'i tekkimiseni.
Ajastu jooksul välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
