Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld-4,0 mld. Maa teke. Hadaikumist pärit kivimeid on neid leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, tabasid Maad sagedased meteoriidisajud.100 mln.a. pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga,mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu, lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4,6 mld- 2,5 mld.Elu teke,esimesed üherakulised organismid,meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestutest om pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide,sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld- 0,542 mln. Esimesed mitmerakulised organismid, elukarüootide areng, suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus (tsünobakterite fotosüntees),Aegkonna lõpus tekisid pehmekehalised(s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik- tänapäeva rühmade esindajad kui ka välja surnud organismid.

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln- 485 mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk;vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule, ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile, esimesed kalad.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln- 443 mln. Esimesed maismaataiimed, troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln- 419 mln. Soojades meredes kujunesid käsnade , korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.Kalade domineerimine.

Devon

419 BCE

419 mln- 359 mln. Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe, mille järgi asustasid kalad meredesse ja järvedesse, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln - 300mln. Katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogolisel ajastul.Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus 300 mln- 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

250 BCE

Kestvus 250 mln- 200 mln.Elustik on liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestvus 200 mln- 145 mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi.Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln-66 mln. Esimesed roomajad, mesilased,ilmusid esimesed õistaimed,mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud.
Maismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Raide kõrgaeg, Massiline väljasuremine.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln-23 mln.Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Soe ja niiske kliima. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. Esimesed jänesed, kasside teke.

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln-2,5 mln. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud,rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Jahenes Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.Poolustel kujunes jääkate.Inimahvide teke.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln- siiamaani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Välja surnud palju imetaja-( mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo,moa).