Geokronoloogiline skaala Anett Aidla

Hadaikum 4600 mln aastat tagasi

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja lõpuks peetakse aega 4miljardit aastat tagasi.Hadaikumist pärit kivimeid on alles väga vähe, lapikestena on neid leitud näiteks Grõõnimaalt.See periood oli väga aktiivne vulkaaniliselt, samuti tabasid maad mitmed metioriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.Kuna alles jäänud kivimeid sellest ajast on vähe, siis meie teadmised Maa varajase perioodi kohta on väga lünklikud ning hüpoteesid tihti vastuolulised.

Arhaikum ehk ürgeoon 4000 mln aastat tagsi

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunnud kihilised moodustised.Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.Esimesed üherakulised organisimid.

Proterosoikum ehk agueoon 2500 mln aastat tagasi

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja okkeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Sel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Ajastu lõpuks tekkis mõistatuslik, teadlaste seas senini vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.

Kambrium 542 mln aastat tagasi

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad siiani, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest.Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomaliiki tekkisid mitmed selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett kujunes vastutusena röövloomadel.

Ordoviitsium 485 mln aastat tagasi

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima väga kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg tõi kaasa ookeani pinna alanemise kuni 100m võrraja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.Elualade vähenemine tõi kaasa omakorda massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur 443 mln a tagasi

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli ka üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad. Esimeste maismaa loomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.

Devon 419 mln aastat tagasi

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid Devonis ja maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgrooksed kes olid võimelised maismaal olema.

Karbon 359 mln aastat tagasi

359 BCE

Sellel ajal katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulise ellased. Õleujutavatel aladed- mererannikutel ja jõealammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.Karboni jal tekkinud kivisõe kogus ei ole võrreldav ühegi teise geoloogilise ajastuga. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm 299 mln aastat tagasi

299 BCE

Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalessa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Sel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. 95% Maad asustanud liikidest kadus.

Triias 252 mln aastat tagasi

252 BCE

Selle ajastu algus oli üsnagi liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Sel ajastul ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura 201 mln aastat tagasi

201 BCE

Dinosauruse, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit 145 mln aastat tagasi

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti küik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide mine all. Maismaal valitsesid do´inosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajaatu lõpus toimunud väljasuremisega kadusid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad, põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus.

Paleogeen 66 mln aastat tagasi

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade ellased asusuid elama meredesse. Ilmusid esimesed primadiidid. Alguse kliima oli soe ja niiske. Troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. seejärel hakkas kliima järk- järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Sel ajastul kujunesid ulatuslikud rohumaad, savannid, preeriad mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen 23 mln aastat tagasi

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevade ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar 2,5 mln aastat tagasi

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvatenaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.