-
Periood 4600-4000 aastat tagasi
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastad tagasi.
Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid
3800 aastad tagasi-elu tekke (bakterid) -
Proterosoikum ehk agueoon
Proterosoikumist toimus mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest
*Esimesed kalad
*Skeletiga organismid
*Rohkelt trilobiite -
Soojades troopikameedes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja nii edasi.Ilmusid esimesed maismaataimed.
Oli valdavalt soe. -
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifid,ujusid primitiivsed kalad.Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asutamist.
Hakkasid asustama ka loomad:esimeste maisloomade hulgas olid tuhatjalgsed,meriskorpionid ja skorpionid. -
Paljud meresid ja järvi asutanud kalad,näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed,kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.Suured muutused toimusid devonis ka maismaal.
Esimedes metsed.
Esimesed kahepaiksed. -
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelised.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea,mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega,kus valitses karm kliima.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene,sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus alustikul kuni 10 miljonit aastat.Triiase ajastu ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmas maismaal.Triiases ilmusid esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Juura-Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed, ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.Ilmusid esimesed linnud, krokodillidja kilpkonnad.Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajad - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi
-
Ilmusid esimesed õistaimed,mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu maa maismaataimestikus.Ookeanid ja mere olid asustanud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all.Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad. Esimesed roomajad
Esimesed õistaimed
Esimesed mesilased -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire konnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.Ilmusid esimesed primaadid.Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel.Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid,mis asendasid seniseid metsi.
Esimesed jänesed
Kasside tekke -
Laimalt hakkasid levima maod,konnad ja laululinnud,samuti rotid ja hiired.Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Afrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni.Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja-(mammut,karvane ninasarvik) ja linnuliike dodo ja moa.