-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne piirkond, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast kivimeid on pärinud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt.
-
Maa tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi.
-
-
Suur taevakeha põrkus Maaga
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit vanimad stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Algselt tekkisid bakterid.
-
Fotosünteesivad tsüanobakterid suurendasid atmosfääri ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldust. Toimusid mitmed jäätumised. Tekkis pehmekehaline (ilma skeletita) nn Ediacara elustik.
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad, mis suurem jaolt eksisteerivad ka tänapäeval. Evolutsiooniline võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Ilmusid selgrootut loomad ja kujunesid väljad välisskeletid.
-
-
-
Pikaia, Haikouichthys, Myllokunmingia- esimeste kalade nimetused inglise keeles.
-
Troopikameredes elustik rikas: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ajastu kliima oi valdavalt soe, toimus kliima kiire jahenemine, ajastu lõppes jääajaga. Madalmered muutusid kuivaks maismaaks, elualad vähenesid, toimus massiline mereelustiku väljasuremine.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal asustamist. Varajased taimed kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asutanud kalad kasvasid väga suureks. Maismaa arenes edasi- tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Võimsad metsad- osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt.
-
Arthropleura pikkus oli kuni 2,6m
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Pantahalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valistses karm kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade ülekaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu alguse elustik oli tänu permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisele liigivaene.
Ilmusid esimesed dinosaurused, kellele ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Samuti ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Esimesed dinosaurused olid delfiinikujulised ihtüosaurused ning pika kaela ja uimedega plesiosaurused.
-
Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis palju merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid donimeerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides, meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, rudistid. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised loomad.
-
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid Aafrikas.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimesese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (dod, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
