1 bluemarble west

Geokronoloogiline skaala Thekla Talts

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestvus 4,6 - 4 mld aastat, Maa teke, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, Kuu tekkis umbes 100 mln aastat tagasi
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Kestvus 4 - 2,5 mld aastat, Meredes arenesid algelised eluvormid(3,8 mld tagasi),
  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestvus 2,5 mld - 560 mln, suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides, mitu suurt jäätumist, tekkis pehmekehaline ehk Ediacara elustik.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestvus 542 - 485 mld aastat, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid käsnad ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, loomadel kujunes mineraalne toes
  • 542 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus 485 - 443 mln aastat, toopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt, ilmusid esimesed maismaataimed, soe kliima, kuid ajastu lõppes jääajaga, mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Sillur
    433 BCE

    Sillur

    Kestvus 433 - 419 mln aastat,soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid algelised kalad, väikesed ja lihtsa ehitusega taimed maismaal, esimesed loomad maismaal näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestvus 419 - 359 mln aastat, troopilistes meredes rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe, devoni lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestvus 359 - 300 mln aastat, võimsad metsad, tekkis hulganiselt kivisütt, maismaal rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomaja.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Kestvus 300 - 250 mln aastat, tekkis hiidmanner Pangaea, selle siseala oli kaetud kõrbega ja enamasti elasid seal roomajad, suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal, ajastu lõpul suri 95% Maad asustanud liikidest välja.
  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Kestvus 250 - 200 mln aastat, ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Kestvus 200 - 145 mln aastat, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, maismaad katab tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestvus 145 - 66 mln aastat, õistaimed vallutasid maismaa, dinosaurused valitsesid Maad ja tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpul oli meteoriidiplahvatus, mis põhjustas massilise väljasuremise.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestvus 66 - 23 mln aastat, lindude ja imetajate kiire areng, ilmusid vaalade eellased ja primaadid, kliima alguses soe ja niiske, hiljem jahedam.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestvus 23 - 2,5 mln aastat, hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, ilmusid varajased hominiidid, ajastul oli palju jäätumisi.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestvus 2,5 - 0 mln aastat, ilmusid inimese vahetud eellased, surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.