-
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur
-
Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes.Eestis elas sel ajal umbes 1500 inimest
-
Tegeleti mesoliitikumi küttimisega ja kalastamisega
-
Kunda kultuuris oli kalastusriistaks ahing, mille tera valmistati lõhestatud toruluust, vooliti ja lihviti hästi siledaks. Küttimisvahendeist oli kasutusel vibu koos nooltega.Nooleotsi valmistati luust, vähemal määral ka tulekivist. Kunda leidude hulgas on arvukalt ka luust harpuuniotsi, võrreldes ahingutega on need massiivsemad, tugevate kiskudega ja pärapool ses osas sälguga.
-
-
Kammkeraamika kultuur on neoliitiline arheoloogiline kultuur Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, mida iseloomustaved kammitaolise eseme abil kaunistatud savinõud. Kammkeraamika variante oli mitu.
-
Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad.
-
Inimesed ikka veel jahtisid ja küttisid. Tegid veel ka nõusi ja käisid ikka veel kalal
-
Hakkas levima Eestis 3000 aastat tagasi eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.
-
Olid töökad ning olid balti inimesed kui ka venelased.
-
Tegeleti loomakasvatusega,viljastati maad,aletamisega jahiti ja käidi kalal
-
Venekirvestes on kivikirveste tehnoloogia täiustatud viimseni kuju ja lihvi poolest.
-
Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud kalmistud üksikute matustega. Asulatest paiknevad need tavaliselt eemal. Iseloomulikud on laibamatused, enamasti kägaras asendis. Tavaliselt on matmiskohas koos üks-kaks surnut, harvem kuni viis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne.
-
Eesti ala vanimate pronksist (vase ja inglistina sulam) esemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest leitud sirpi, mille valmistamisaeg paigutatakse vahemikku 2000–1770 eKr. Kohapeal hakati pronksi töötlema alles 1. aastatuhande II veerandil eKr, kuid päris domineerivaks materjaliks pronks Eestis ei saanudki.
-
-
Tehti pronksist esemeid,arendati kalastus ja jahi riistu,kasvatati vilja,hariti maad ja nii edasi
-
Kirved,airp,odad,noad
-
Maeti kvikalmetesse aga Lõuna ja Kesk Eesti see kombeks ei olnud
-
-
Inimesed olid pärit skandinaaviast,eestist,hiinast ja lähis idast
-
Tegeleti ikka veel maa harimisega ja looma kasvatusega aga hakkati ka tegelema kaubandusega.Õpiti rauda tundma. Raua laialdase kasutamisega kaasnes tööjõudluse kasv, mis avaldus maaviljeluse, loomakasvatuse, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse arengus. Võeti kasutusele mündid. Rauaaja lõpuks lagunes ürgkogukondlik kord ja hakkas kujunema klassiühiskond.
-
Ehtenõel,kultusekivi,mõõgad,soomaak,sepanuga,naistenuga ja nii edasi.
-
Rauaaja iseloomulikuks muutuseks on uut tüüpi kalmeehitised, kuni 100 meetri pikkused kividest ja mullast kalmed koosnevad mitmest suuremate kividega piiratud ristkülikukujulisest osast ehk tarandist, mille järgi neid kalmeid nimetatakse tarandkalmeteks (Jabara kalmed, Kojastu kalmed, Adila kivikalme). Igasse tarandisse on maetud (harilikult põletatult) mitu surnut koos rikkalike ehtepanustega