-
Pani aluse Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile
-
II laulupeo organiseeris Vanemuise selts Tartus mees- ja pillikooridega.
-
III laulupidu peeti Tallinnas kohaliku eesti seltsi Lootus eestvõttel
-
Esmakordselt osalesid peol eestlaste kooride kõige lauljaterohkem liik ehk segakoorid,
-
V laulupidu peeti Tartus Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aastapäeva puhul samas paigas, kus oli peetud ka esimene laulupidu.
-
Mitmekesistunud oli repertuaar, kokku oli lauljaid ja mängijaid ligi 5000.
-
Kokku osales peol 10 000 lauljat ja mängijat, sealhulgas esmakordselt omaette liigina lastekoorid.
-
VIII laulupidu peeti Tallinnas, mis ongi jäänud laulupidude toimumiskohaks. Esimest korda esitati Mihkel Lüdigi laulu „Koit“
-
Esmakordselt puudus laulupeo kavas vaimulik muusika
-
X laulupeol esinesid esimest korda eraldi kooriliigina naiskoorid ning raadio tegi peost ülekande.
-
XI laulupidu oli Eesti esimesel iseseisvusajal korraldatud pidudest kõige suurem ja kõrgetasemelisem, osalejaid oli ühtekokku üle 17 500.
-
Esmakordselt kõlas Gustav Ernesaksa (1908–1993) „Mu isamaa on minu arm“
-
XIII laulupeo kava muudeti pleenumi mõjul viimasel hetkel veelgi stalinistlikumaks ja venekeelsemaks, osalema kutsuti kaevurite ja nõukogude armee koorid.
-
Peol esinesid omaette Vene koorid
-
XV laulupeoks valmis arhitekt Alar Kotli idee alusel Lasnamäe nõlval uus laulukaar. ellel peol laulsid koorid omaalgatuslikult Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“
-
Kahel kontserdil esitati vaheldumisi eesti ja nõukogude heliloojate teosed nii rahvalikel kui ka ideoloogilis-sotsialistlikel teemadel.
-
XVII laulupidu oli uhke juubelipidu, et tähistada 100 aasta möödumist esimesest laulupeost.
-
XVIII laulupidu oli Nõukogude Liidus süvenenud stagnatsiooni ja venestuse mõjul jällegi tugevalt ideologiseeritud
-
XIX laulupidu peeti samal aastal Moskva olümpiamängudega.
-
XX laulupidu jäi viimaseks, mis oli sügavalt Nõukogude ideoloogiast mõjutatud
-
Lauluväljakul lehvis sinimustvalge, peol osalesid mitmed väliseestlaste koorid. Laulupeo lõpus kõlasid René Eespere „Ärkamise aeg“ ja Enn Võrgu „Eesti lipp“.
-
XXII laulupidu korraldati laulupidude 125. sünnipäeval.
-
Peo korraldajad võtsid selge suuna kunstilise külje arendamisele.
-
XXIV laulu- ja tantsupeo juhtmõtte „Las jääda ükski mets“ ajel istutati maikuu esimestel nädalatel Eestis üle miljoni puu.
-
XXV laulupeo eel tähistati Otepääl 125 aasta möödumist esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest
-
XXVI laulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ meeldejäävam ja liigutavam hetk oli see, kui dirigent Eri Klas andis dirigent Hirvo Survale edasi Gustav Ernesaksa dirigendikepi
-
XXVII laulupidu „Minu arm“