-
Muinasaeg:
tekkis õ häälik ja kujunes välja 2 eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel -
Orduaeg ja Rootsi aeg: eesti keel laenas alam-saksa keelest üle 1000 sõna, vältehääldus, kirjakeele arendamine mitteestlaste poolt
-
-
Uusaeg: kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm
-
-
J. V. Jannsen võttis "maarahva" sõna asemel kasutusele sõna "eestlased".
-
Jakob Hurt hakkas koguma eestikeelset rahvaluulet, Carl Robert Jakobson asutas esimese poliitilise ajakirja "Sakala".
-
Kogu kooliharidus viidi üle vene õppekeelele, eestlaste haridustase langes, vene keel muudeti asjaajamiskeeleks
-
Pani aluse eesti rahvuslikule teatrile.
-
Suurendas eesti rahvusteadvust, lauldi eestikeelseid laule
-
Arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. (1872-1893)
-
Eesti teaduskeel arenes
-
Eesti keel sai ametlikuks riigikeeleks.
-
Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele, eestikeelse oskussõnavara arendamine, sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini, Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool
-
Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi.
Koolides oli vene keel kohustuslik õppeaine. Eestikeelse kultuuri tarbijate arv vähenes. Eesti kultuuri hääbumise tõenäosus oli suur, kuid see jäi siiski püsima. -
Lisaks võetakse vastu seadus, mis lubab senise Eesti NSV lipu asemel heisata sinimustvalge lipu.
-
-
Eesti taasiseseisvub ning eesti keel saab taas ainsaks ametlikuks riigikeeleks.
