Eesti enne Esimest maailmasõda, Esimene maailmasõda, veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre.

Poliitilised arengud

Period: Jan 1, 1905 to Jan 1, 1914

Venestamise surve taastus, aga mõned vabadused jäid alles. Nt: lubati erakoole ja läbi nende aeti rahvuspoliitikat.
Venemaa keisririigis oli ka eestlaste poolt valitud saadikuid:
I Riigiduuma koosseisus Jaan Tõnisson, Oskar Rütli ja August Lubbi, Karl Hellat ning Pavel Paptšinski
II Riigiduumas olid Anton Jürgenstein, Mart Murten, Karl Parts, Tõnis Jürine ja Paul/Pavel Pärn
III Riigiduumas Aleksander Terras;
IV Riigiduumas Jüri Oras/Juhan Oras ja Jaan Raamot

Majanduse areng

Period: Jan 1, 1905 to Jan 1, 1914

Rajati Tallinnase mitmeid tööstusettevõtteid.
Nt: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti laevaehitustehas (1912) jne.
Ehitati ka grandioosset kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus. See ulatub Lääne-Eesti saarestikust Kroonlinna ja Soome edelaosas asuva Turuni. Seda enne sõda valmis ei jõutud.

Esimene maailmasõda

Period: Jan 1, 1914 to Jan 1, 1918

Alguses I maailmasõda Eestit ei puudutanud. Kogu sõja ajal mobiliseeriti Venemaa armeesse 100 000 inimest. Eestist sai Vene vägede jaoks oluline tagalaala. 1917. a. sügisel vallutasid sakslased Lääne-Eesti saared. 1918. a. okupeeriti sakslaste poolt kogu Eesti.

Veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre.

Period: Mar 1, 1917 to Feb 1, 1918

Venemaal kukutati monarhia ja võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eestis moodustati esimene Eesti Maapäev.
1917. a. tulid võimule bolševikud. 28. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis, aga see aeti ruttu laiali. Eesti Päästekomitee kätte anti kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksamaa ja enamlaste sõjas.