Arvuti

Arvutite ajalugu

  • Analüütiline masin

    Analüütiline masin

    Charles Babbage tegeles 19. sajandil aastakümneid analüütilise masina loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks.
  • Turingi masin

    Turingi masin

    Alan Turing kirjeldasl arvuti matemaatilist mudelit, nn Turingi masinat.
  • Digitaalelektroonika

    Digitaalelektroonika

    Digitaalelektroonika alused esitas 1937. aastal Claude Elwood Shannon.
  • Z3

    Z3

    Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse välja töötatud arvutit Z3 (1941)
  • mudel mark 1 ja 2

    mudel mark 1 ja 2

    1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2
    https://www.youtube.com/watch?v=knXWMjIA59c
  • Z4

    Z4

    Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse välja töötatud arvutit (1944),
  • Von Neumanni arhitektuur

    Von Neumanni arhitektuur

    John von Neumann töötas välja üldotstarbelise elektronarvuti struktuuri, mida tuntakse Von Neumanni arhitektuurina.
  • ENIAC

    ENIAC

    Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti.
    https://www.youtube.com/watch?v=goi6NAHMKog&t=8s
  • Transistorid

    Transistorid

    Võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele transistorid, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
  • Eesti esimene arvuti

    Eesti esimene arvuti

    Eestisse jõudis esimene elektronarvutl. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1.
  • Mikroarvutid

    Mikroarvutid

    Hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud integraallülitusi. (mikroprotsessoreid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – persomaalarvuteid. Neid nimetati ka mikroarvutiteks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).
  • Xerox Alto

    Xerox Alto

    Xerox Alto oli üks esimesi personaalarvuteid. See loodi Xerox PARC-i uurimiskeskuses ning oli esimesi arvuteid, kus kasutati töölauda ja arvutihiirega juhitavat graafilist kasutajaliidest. Arvuti, mis maksis tollal 32 000 dollarit, ei olnud kommertstoode, seda toodeti paar tuhat.
    https://www.youtube.com/watch?v=9H79_kKzmFs
  • Personaalarvuti

    Personaalarvuti

    Personaalarvuteid hakkas USA-s valmistama firma Apple Computer
  • PC arvutid

    PC arvutid

    Hakkas firma IBM tootma Microsofti operatsioonisüsteemiga personaalarvuteid. Selle firma tööstusstandardi IBM PC järgi nimetatakse neid PC-arvutiteks, eristamaks Apple’i standardile vastavatest Mac-arvutitest.
  • Sülearvutid

    Sülearvutid

    Esimene sülearvuti mis ka meenutas sülearvutit
  • Lauaarvuti

    Lauaarvuti

    Tulid lauaarvuti iMac ja sülearvuti MacBook
  • Pihuarvutid

    Pihuarvutid

    Aastail ilmusid turule väiksed, taskusse mahtuvad nn pihuarvutid. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena (electronic organizer) isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid (olenevalt tootjail nimetusega handheld PC, pocket PC, palmtop computer, PDA ehk personal digital assistant). https://www.youtube.com/watch?v=5tM9DapuF9I
  • Simoni ilmumine

    Simoni ilmumine

    Esimene nutitelefon oli Simon (personal communicator), mille konstrueeris IBM 1992. aastal ja esitles seda ideetootena[7] samal aastal arvutitööstuse messil COMDEX Las Vegases
  • Simon avalikuses

    Simon avalikuses

    Telefon Simon sai laiemale avalikkusele kättesaadavaks aastal 1993.
    https://www.youtube.com/watch?v=robHC_Zv2iA
  • Nutitelefon

    Nutitelefon

    Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema mobiiltelefonisse, mida nüüd tunneme nutitelefonina.