-
Tekkisid linnad
Alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaks keskuseks sai Knossos -
Arenes kreeklaste tsivilisatsioon Mandri-Kreekas, tähtsamaks keskuseks muutus Mükeene.
-
Kreeklased vallutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.
-
Paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik.
Doorlased tungisid sisse -
Lossid olid hüljatud, kiri oli ununenud ja Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele.
Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks -
-
ALates 8. saj kasvas rahvaarv. Kujunesid uuesti linnad ning arenes rikkam ülemkiht
-
Foiniiklaste abiga võeti uuesti kasutusele kiri
-
Sai alguse kreeklaste konolisatsioon Vahemerel ning Mustal merel
-
-
Pärimuse järgi hakati iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja olümpiamänge
-
-
Linnriik , kus oli karm sisekord. Tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas
-
Solon kehtestas demokraatliku riigikorra, Ateena arenes demokraatia suunas.
-
-
-
Pärsia kuningas korraldas sõjakaigu Kreekasse, kus sai ateenlastel lüüa, maratoni lahingus. Purustasid Pärsia laevastiku
-
-
Vastuolud Ateena ja Sparta vahel.
Ateena domineeris merel ja Sparta maismaal.
Lõppes Sparta täieliku võiduga. -
Sõlmis liidu Pärsiaga.
Domineeris kogu Kreekas.
Teistes linnades tekkis vastuseis, mis võimaldas Ateenal oma jõu taastada. -
Philippos II tugevdas oma ümberkorraldusega Makedoonia riiki ja armeed
-
Kreeka liiduvägi sai Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa -
Aleksandri surmale järgnesid aastate pikkused sõjad Makedoonias.
Kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia. -
-
Sparta ülemvõimu lõpp