Ajatelg 1. osa

By tobias888
  • Period: 40,000 BCE to 1000 BCE

    Ürgaja kunst

    Kestis umbes 40 000 - 1000a eKr.
    Jaguneb kolmeks osaks:
    - kiviaeg: paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum
    - pronksiaeg
    - rauaaeg
    Koopamaalid kujutasid sageli realistlikult ja tõetruult erinevaid loomi või jahistseene, mõnikord ka käsi.
    Skulptuurid valmistati savist, luust või kivist ning tavaliselt kujutati lihtsaid loomi ja inimesi. Eelkõige olid sellel ajastul Veenuse kujud, mis sümboliseerisid viljakust ja seksuaalsust.
    Arhitektuuris olid megaliitilised ehitised: menhir, dolmen ja kromlehh.
  • Chauvet
    30,000 BCE

    Chauvet

    Lõuna-Prantsusmaa
    Arvatavalt 30 000 - 32 000 aastat vanad
    Üle 300 joonise
    Avastati 1994. aastal
  • Willendorfi Veenus
    24,000 BCE

    Willendorfi Veenus

    24 000 - 22 000 aastast eKr
    11cm kõrgune
    Lubjakivist
    Leitud 1908. aastal Austriast
  • Altamira
    21,000 BCE

    Altamira

    Põhja-Hispaania
    Kujutised on umbes 1m suurused
    Arvatavasti 21 000 - 11 000 aastat vana
    Avastati 1879. aastal
  • Lascaux
    17,000 BCE

    Lascaux

    Edela-Prantsusmaa
    600 maalingut ja ligi 1500 graveeringut
    Arvatavalt 17 000 aastat vanad
    Avastati 1940. aastal
  • Period: 4000 BCE to 6000 BCE

    Mesopotaamia

    Kujutavas kunstis kujutati:
    - jahistseene
    - võitlustseene
    - müüte, eeposeid
    - kuningaid jt tähtsaid inimesi, mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati.
  • Stonehenge
    3500 BCE

    Stonehenge

    Lõuna-Inglismaa
    Ehitatud 3500 - 1100. saj eKr.
    Koosneb kahest kivide ringist, mille keskel on altar.
    Kivid on 7-8m ja kuni 26t.
    Stonehenge kohta on arvukalt teooriad.
  • Knossose palee
    1700 BCE

    Knossose palee

    Peetakse Euroopa vanimaks linnriigiks.
    22000m2, mahutas 100 000 elanikku.
  • Linnujaht
    1340 BCE

    Linnujaht

    Seinamaal ülikuhauast Lääne-Teebas.
    Umbes 1340a eKr.
  • Period: 753 BCE to 476

    Vana-Rooma

    Legendi järgi rajas Romulus Rooma linna 753 eKr.
    1. Kuningate aeg 753-509 eKr
    2. Vabariik 509-30 eKr
    3. Keisririik 30-476 pKr
    Arhitektuur: võimas ja suurejooneline, praktiline ja püsiv, nutikad lahendused, laenatud kreeklastelt ja etruskidelt.
    Uus ehitusmaterjal - betoon.
    Uut tüüpi ehitised: sillad, teed, akveduktid, termid e. saunad, foorum, basiilika, triumfikaar, villa.
    Uudse põhiplaaniga: amfiteater (colosseum), tempel (panteon)
  • Ishtari värav
    569 BCE

    Ishtari värav

    Berliinis.
    Suur ja värviline kahekordne värav, millel on kujutatud erinevaid loomi.
    Ehitati armastuse, sõja, viljakuse, jm jumalanna Ishtari jaoks.
  • Veji Apollo
    510 BCE

    Veji Apollo

    Elusuuruses terrakotast maalitud Aplu (Apollo) etruski kuju, mis on mõeldud paigutamiseks templi kõrgeimasse ossa.
  • Parthenon
    447 BCE

    Parthenon

    Akropoli e. polise keskele ehitatud kindluse peatempel, võidujumalanna Nike tempel.
  • Erechtheion
    421 BCE

    Erechtheion

    Ateena akropolil asuv tempel, atika-joonia stiilis marmorhoone. Erechtheion on Parthenoni kõrval Ateena akropoli kuulsaim ehitis.
  • Panteon
    25 BCE

    Panteon

    Kõigi jumalate tempel Roomas.
    Põhiplaan: kandiline templit meenutav esiosa + silindrikujuline kupliga kaetud tagaosa.
  • Period: 8 BCE to 5 BCE

    Vana-Kreeka

    Kujunes välja orjanduslik demokraatia.Teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele.
    Vana-Kreeka kunst jaguneb:
    1. Arhailine periood e. vanaaeg 7.-6. saj eKr
    2. Klassikaline e. õitseaeg 5.-4. saj eKr
    3. Hellenistlik e. hiline periood 3.-1. saj
    Kunstiliikidest on olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal.
  • Period: 8 BCE to 3 BCE

    Etruskid

    Itaalias, Etruuria.
    - Lõdvalt seotud linnade liit
    - Keraamika (terrakota, must glasuur)
    - Kõrgelt arenenud matusekultuur, usk hauatagusesse ellu (nekropolio)
    - Metallurgia (raud, pronks, kuld)
    Etruski arhitektuur oli hiljem eeskujuks Vana-Roomale.
    Kuppelhauad moodustavad suuri nekropole. Hauakambrid on sisustatud sarnaselt elutubadele ning nende seintel olid rõõmsad seinamaalid. Sarkofaagide kaantel on kujutatud rõõmsaid naeratavaid kadunukesi.
  • Period: 3 BCE to 1 BCE

    Vana-Egiptus

    Jaguneb neljaks osaks:
    1. Vana riik (3.a tuh eKr) kujunes tsivilatsioon, püramiidide ehitusaeg.
    2. Keskmine riik (2. a tuh 1. pool eKr) piirid laienesid.
    3. Uus riik (2. a tuh 2. pool eKr) Egiptuse hiilgeaeg, sai suurriigiks.
    4. Hilis-Egiptus (1. a tuh 1. pool eKr) võõrad valitsejad, 30a eKr sai Rooma impeeriumi provints.
    Kujutav kunst oli lihtne koos väga kindlate reeglitega. (vaaraod ühes asendis, kaugusesse suunatud pilk, üldistatud ja lihtsustatud tüübiportreed)
  • Period: 3 BCE to 2 BCE

    Egeus e. Kreeta-Mükeene

    Kreeta saarel jõukas elu, väga kuulsad mereröövlid, suured luksuslikud lossid kanalisatsiooniga. Sealt on leitud väikesi jumalanna kujukesi, kes hoiavad käes madusid.
    1. Minoiline kultuur 3650-1400 eKr
    2. Mükeene kultuur 2. a. tuh. keskel eKr
    Arhitektuur. Kreeta: labürindilikud lossid, puudusid kindlused, erksad seinamaalid. Mükeene: kindlused
  • Colosseum
    72

    Colosseum

    Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat.