Industriaalühiskonna kujunemine

Timeline created by lissinomm
In History
  • 1229

    Kloostrikoolid

    Kloostrikoolid
    Esimesed koolid asutati kiiresti arenevatesse linnadesse ehitatud peakirikute ja kloostrite juurde. Nende ülesandeks oli anda haridust tulevastele vaimulikele. Ent paralleelselt vaimulike harimisega toimus rahva harimine ka katoliku missa kaudu. Kloostrite ja kloostrikoolide tegevuse tulemusena imbus eestlaste kultuuripilti muinasajaga võrreldes hoopis teistsugune mõtteviis. Eriti tähelepanuvääriv on dominiiklaste kloostri asutamine 1229. aastal ning kloostrikooli rajamine 15 aastat hiljem.
  • Period: 1229 to

    Industriaalühiskonna kujunemine

  • Admiraliteedikoolid

    Näiteks avati 1719. aastal Tallinnas tsaari ukaasi alusel vene õppekeelega nn admiraliteedikoolid, milles peale alghariduse andmise oli ette nähtud ka laevaehituse ning suurtükiasjanduse õpetamine.
  • Muutused koolikorralduses

    Valgustatud absolutismi”, mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja milles olulist osa etendasid prantsuse, ent ka saksa valgustajate ideed, tagajärjel jõudis uuele tasemele ka Eesti rahvakool. Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad.
  • Ajakirjanduse areng

    Ajakirjanduse areng
    Eriti oluliseks võib pidada just eestikeelse ajakirjanduse arengut. Eestlaste rahvuslikuks eripäraks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine, millest 19. sajandi lõpu poole näis kujunevat lausa grafomaania. Tegelikult oli see tähtis viis avalikus elus osalemiseks. 1893. aastal kirjutas ajaleht “Olevik”, et eestlased on lugeja rahvas ja tema lemmiklektüüriks “poliitika ajalehed”.”
    pilt; vikipeedia ( otsides pärnu postimees)
    tekst;
  • Suurtootmine ja kapitalism

    Suurtootmine ja kapitalism
    18.saj hakkasid majandusteadlased merkantilismi põhimõtetele vastu vaidlema, seisukohale, et maailma varaline väärtus on konstantne ning et üks riik saab seetõttu oma rikkust suurendada vaid teise riigi arvelt Nende asemel arenes industriaalkapitalistlikus süsteemis välja tehastootmine, mida iseloomustab näiteks tööülesannete rutiinsus. Industriaalkapitalism muutis kapitalistliku tootmisviisi kogu maailmas valdavaks.
    tekst; https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1757?registerId=93446
    pilt; opiq.ee
  • Tööstuslik pööre

    Tööstuslik pööre
    18 teine pool ja 19 saj tõi maailmas kaasa veel suure murrangu.Toimus üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele. Uute masinate leiutamine ja kasutusulevõtt võimaldas kaupu üha kiiremini ja odavamalt toota. Sealhulgas kasvas nõudlus tooraine ja tööjõu järele.
    tekst; https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1756?registerId=93446
    pilt; http://www.victorianweb.org/painting/scott/paintings/6.html