Vana-Kreeka tsivilisatsioon

Võeti kasutusele pronks; tekkisid suuremad asulad

2500 BCE

Kreekas ja Egeuse mere rannikul võeti kasutusele pronks. Tekkisid suuremad asulad.

Balkani poolsaarele tungisid kreeklaste esivanemad

Period: 2200 BCE to 2000 BCE

Kreeta-Mükeene periood

Period: 2000 BCE to 1100 BCE

Kreeta saarele tekkisid lossid, neid ümbritsesid linnad. Tekkis kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon (tähtsaim keskus oli Knossos).

Tsivilisatsioon Mandri-Kreekas

1600 BCE

Kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas hakkas arenema tsivilisatsioon. Tähtsaimaks keskuseks sai Mükeene.

Kreeklased Kreeta saarele

1500 BCE

Kreeklased vallutasid Kreeta saare, hakkasid selle üle valitsema.

Doorlaste sissetung

1200 BCE

Doorlased purustasid Kreeka lossid, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik.

Tume ajajärk

Period: 1100 BCE to 800 BCE

Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkond väiksemaks jäänud. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast.

Võeti uuesti kasutusele kiri

800 BCE

Arhailine periood

Period: 800 BCE to 500 BCE

Elanikkonna arvukus kasvas, hakkasid kujunema linnad ning ühiskonnas arenes ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailmaga. Sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Võimsaimaks linnriigiks tõusis Sparta.

Esimesed olümpiamängud

776 BCE

Neid usu- ja spordipidustusi hakati korraldama iga nelja aasta järel.

Hakati raha müntima

600 BCE

Ateenas mõõdukas riigikord

594 BCE

Seadusandja Solon kehtestas mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle.

Ateenas demokraatlik riigikord

507 BCE

Klassikaline periood

Period: 500 BCE to 338 BCE

Kreeka-Pärsia sõjad

Period: 500 BCE to 478 BCE

Kreeka linnriigid langesid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla

Maratoni lahing

490 BCE

Pärslased said ateenlastelt lüüa.

Kreeka linnriikide väed purustasid Pärsia maaväe

481 BCE

Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja

Salamise merelahing

480 BCE

Kreeka linnriikide väed purustasid Ateena lähedal Pärsia laevastiku.

Kreeka hiilgeaeg

Period: 480 BCE to 431 BCE

Sparta ja Ateena olid võimsaimad riigid Kreekas. Mõlemal oli arvukalt liitlasi, aga nende omavahelised suhted olid pingelised. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus.

Peloponnesose sõda

Period: 431 BCE to 404 BCE

Sõda kujunes Ateena ja Sparta vastuolude tõttu. Mõlemal pool oli suur osa Kreeka linnriike. Sõda lõppes Sparta võiduga, Ateena võimsus sai lõpu.

Sparta ülemvõim

Period: 404 BCE to 371 BCE

Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. See tekitas teistes linnriikides vastumeelt, mis võimaldas Ateenal oma jõu taastada.

Teeba väed purustasid Sparta

371 BCE

Sparta ülemvõim lõppes

Makedoonia tõus

Period: 359 BCE to 338 BCE

Makedoonia kuningas Philippos II tugevdas Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kreeka linnriigid moodustasid liidu Makedoonia vastu.

Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla

338 BCE

Kreeka liiduvägi sai Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Kreeka langes Makedoonia võimu alla.

Hellenismiperiood

Period: 338 BCE to 30 BCE

Pärast Aleksander Suure surma lagunes Aleksandri suurriik. Kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki. Kreeklased rändasid Idamaadesse, seal tekkisid Kreeka linnad. Nende seast suurim ja tähtsaim oli Egiptuse pealinn Aleksandria.

Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi

Period: 334 BCE to 326 BCE

Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani.

Kreeka ja Makedoonia langesid lõplikult Rooma võimu alla

146 BCE

Egiptus langes Rooma võimu alla

30 BCE