Vabariigi kriis ja kodusõjad 1. sajandil eKr.

By miaksthn
  • Period: 91 BCE to 88 BCE

    Liitlaslinnade ülestõus

    Liitlaslinnad tahtsid rohkem õiguseid, ülestõus suruti maha, liitlaslinnade kodanikud said rooma kodanikuõigused.
  • Period: 83 BCE to 79 BCE

    I kodusõda

    Mariuse (populaar) ja Sulla (optimaat) vahel. Sõdisid nende enda palgal olevad leegionärid. Lõpeb Mariuse põgenemisega Roomast ja Sulla diktatuuriga.
  • Period: 73 BCE to 71 BCE

    Spartacuse ülestõus

    Spartacus (orjast gladiaator) põgenes koos kaaslastega Vesuuvi mäele, kus löödi leegionid strateegiliselt tagasi. Jõuti Po jõeni, mille juures otsustati Sitsiiliasse elama minna. Sinna ei jõuta, sest rikas konsul Crassus surub Spartacuse maha, saab 6000 orja ja ääristab nende surnukehadega tee Roomast gladiaatorite kooli.
  • 60 BCE

    Luuakse I triumviraat

    Populaaride ja optimaatide vahel. Koosneb Caesarist (tol ajal veel tähtsusetu), Crassusest (rikkaim mees Roomas) ja Pompeiusest (kuulus väejuht).
  • 59 BCE

    Caesar saab konsuli tiitli

  • Period: 58 BCE to 51 BCE

    Gallia sõjad

    1. aastal lasi Caesar end Gallia prokonsuliks kuulutada, seejärel läks ta Euroopat vallutama, jõudes välja Briti saarteni. Caesar võttis ühinenud hõimude juhi Vercingetorixi vangi, et teda triumfil näidata, läks mitu aastat enne kui see kätte jõudis.
  • Period: 49 BCE to 45 BCE

    Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda

    Caesaril kästakse Rooma naasta, too saadab Marcus Antoniuse ette, kes ei soovita tal ilma sõjaväeta tulla. Sõjaväega Rubico jõe ületamine tähendab Roomale sõja kuulutamist, mida Caesar ka teeb. Pompeiusel pole leegionit Roomas, seega ta põgeneb Kreekasse ja sealt edasi Egiptusesse, kus ta tapetakse.
  • 44 BCE

    Caesari surm

    Senaatoritel on Caesari vastane vandenõu, kaasatakse ka Brutus, kes on Caesarile poja eest. Nugadega senaatorid tapavad Caesari, kellel on üle 20 noahoobi. Surmav noahoop omistatakse Brutusele, kellele enne surma Caesar oli öelnud „Ka sina, poeg”.
  • Period: 43 BCE to 33 BCE

    II triumviraat

    Octavianuse, Antoniuse ja Lepiduse vahel. Tapetakse Caesari vastaseid.
  • 42 BCE

    Philippi lahing

    Cassius (Caesari peamine vastane) ja Brutus (Caesari endine „poeg”) sooritavad koos enesetapu, et mitte langeda sõjavangideks.
  • 31 BCE

    Actiumi merelahing

    Egiptuse (Antonius ja Kleopatra) ja Rooma (Octavianus) vahel. Antoniusel ja Kleopatral olid koos lapsed, Antonius oli enne seda Octavianuse õega abielus. Octavianus oli seetõttu vihane, avas Antoniuse testamendi senati ees, mis näitas, et ta on riigireetur. Rooma kuulutab sõja Egiptusele, mis ka võidetakse. Kleopatra sooritab enesetapu, sest ta ei taha lõpetada nagu oma õde (oli Caesari triumfi eesotsas kui üks tähtsamaid vangistatud vaenlasi).