-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe. Periood, mil Maa oli vulkaaniliselt aktiivne. Sel ajal tabasid Maad suured meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkisid ookeanid, atmosfäär ning maakoor.
-
-
Kuu tekkis pärast Maad ning selle põhjuseks oli Maa kokkupõrge Marsi-suuruse taevakehaga.
https://www.youtube.com/watch?v=o2lRpiediP8 -
Arhaikum on geokronoloogilise skaala üks vanimaid eoone. Arhaikumi algust ei ole paika pandud, sest vanima eoonina on ta sama vana kui Maa ehk praeguste teadmiste kohaselt loetakse Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestusdest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile. Maa oli kaetud tugeva maakoorega, mida kattis vesi. Vees hakkasid tekkima esimesed elutunnused nagu bakterid. -
-
Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid ja toimus taimede edasi areng. Lisaks rikastus biosfäär hapnikuga ja tekkis osoonikiht, mis tähendas organismide võimalikku elu ka veest väljaspool. Toimus mitu suurt jäätumist. -
-
Enamik Maast oli endiselt kaetud veega, kui hakkasid tekkima ka esimesed mandrid. Ilmusid esimesed skelettidega loomorgansimid nagu kalad.Kasvas planktiliste vetikate hulk, samuti ilmusid sellel ajastul paljud erinevad selgrootute rühmad (nt käsnad ja lülijalgsed).
https://www.youtube.com/watch?v=ice47loNmsc -
-
-
Elustik vees, eriti troopikameredes oli rikkalik - nt käsijalgsed ja korallid. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli sel perioodil soe, kuid ajastu lõpu poole toimus kliima kiire jahtumine ja toimus jäätumine, mille käigus toimus ookeanipinna alanemine ligi 100 meetri võrra ning selle tagajärjel muutusid madalmered kuivaks maaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
https://www.youtube.com/watch?v=05Q7NZZ1eGk -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, samuti primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Toimus taimede rohke levik maismaal ja maismaad hakkasid asustama ka ühed esimesed maismaaloomad. Temperatuur oli kõrge, kuid stabiilne.
https://www.youtube.com/watch?v=pwK1xpK39LM -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Kliima kõikus perioodi vältel, kuid oli enamasi ikkagi kõrge. Ajastu lõpu poole tekkisid maismaal esimesed metsad. Sellel ajastul ilmusid esimesed selgroogsed organismid, kes olid võimelised maismaal hakkama saama.
https://www.youtube.com/watch?v=bM6gEUNyEqA -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukad muutusid lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad. Karboni ajastu keskmine kliima sarnanes praegusega. -
Maismaa liigid arenesid edasi aina suuremateks ja keerukamateks organismideks. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siselal oli kaetud kuiba kõrbega, kus valitses karm kliima. Seal suutsid elada vaid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest. -
-
Elustik oli liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest kujunes peamine loomarühm Maa peal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja eelmisel ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevased kalad. Maismaa oli kaetud tiheda metsaga. Temperatuur oli soe ja stabiilne. -
Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ilmusid esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused. Kuid ajastu lõpul dinosaurused hävisid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks oli meteroriidiplahvatus. -
Ajastu algul surid välja dinosaurused. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Kliima hakkas aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid metsi. Üksteisest eraldusid Austraalia ja Antarktika.
https://www.youtube.com/watch?v=0hznfEGfUN4
https://www.youtube.com/watch?v=nDPAJPRxfQg -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. Tekkisid esimeste inimlased.
https://www.youtube.com/watch?v=NgDBYiYy9jA -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja palju linnu-ja imetajaliike. Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga plaanedi elustikule. Kliima külmenes ja toimusid tsüklilised muutused. Paljud järgnevad muutused Maal on põhjustatud inimestest.
