Sõjandus

Tulirelvade areng

1500

Muutuste põhiliseks oli tulirelvade areng. Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid, mis olid oluliselt efektiivsemad. Hakati valmistama järjest paksemaid turviseid: 16. sajandi jooksul kasvas raudrüüde kaal 15 kilolt 25 kiloni. Ent ka tulirelvad muutusid võimsamaks ning lõpuks tuli turvisest üldse loobuda, sest enam paksema raudrüüga polnud võimalik ringi liikuda.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/os139wvP1CvtKZjFA

Musketärid

1600

Hobused keeldusid piikide otsa sööstmast. Piikide varjus said musketärid uuesti laadida. Algul arvestati iga musketäri kohta 2 piigimeest, ent kui musketite laadimiskiirus suurenes, vähenes ka piigimeeste arv. 17. sajandi lõpul asetati musketi otsa tääk, mistõttu vajadus piigimeeste järele kadus sootuks.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/pSjPoTRNcLoucJYb6

Kuidas peeti sõda?

1600

Keskaegsed linnamüürid olid ehitatud piiramisredelite vastu hästi kõrgeks, mis varisesid kokku. Hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti poolviltused, et suurtükikuul kahju tegemata eemale põrkaks. Kindluse nurkadeks olid viisnurksed bastionid, millel asuvatest suurtükkidest sai tuld anda nii piiramisväe suunas kui ka piki müüri.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/WhufXNpXiMvNUmaB8

Professionaliseerumine

1700

Uut tüüpi lahingutaktika andis suure eelise professionaalsetele sõduritele, kes olid kaua harjutanud, usaldasid üksteist ja pidasid auasjaks ka raskes seisus lõpuni võidelda. Lahingutes sai sageli otsustavaks see, kummal poolel oli rohkem selliseid „veteranide“ üksusi. Seetõttu moodustasid armee põhiosa vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://images.app.goo.gl/X3cKQzELrfH2qeub7

Varustamine

1710

Rootsil oli 30-aastase sõja lõpus Saksamaal 127 garnisoni. Piiramine nõudis palju inimesi. 1710. aastal oli Euroopas relvade all kokku 1,3 miljonit meest. Järjest keerulisem oli vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga. Näiteks tüüpiline 60 000-meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000–3000 looma liha.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446

Uus rivikorraldus

1745

Keskajal paigutati jalaväelased nelinurksesse plokki, mis suudaks end igast küljest kaitsta. Venitati musketäride rivi pikaks, et korraga saaks rohkem mehi tuld anda. Esialgu seisid musketärid 6 reas. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Nüüd andsid tuld järgmised read, mille jooksul esimene rida jõudis uuesti laadida.
URL:https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
Foto: https://images.app.goo.gl/wTNRDpUFsVhRbnps8