-
1500
Tulirelvade areng
Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16. sajandil hakkasid vibusid asendama arkebuusid ja musketid, mis olid raudrüüde vastu oluliselt efektiivsemad. Vastuseks hakati valmistama järjest paksemaid turviseid: 16. sajandi jooksul kasvas raudrüüde kaal 15 kilolt 25 kiloni. Ent ka tulirelvad muutusid võimsamaks ning lõpuks tuli turvisest üldse loobuda, sest enam paksema raudrüüga polnud võimalik ringi liikuda. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446 -
Musketärid
Hobused keeldusid piikide otsa sööstmast. Piikide varjus said musketärid uuesti laadida. Algul arvestati iga musketäri kohta 2 piigimeest, ent kui musketite laadimiskiirus suurenes, vähenes ka piigimeeste arv. 17. sajandi lõpul asetati musketi otsa tääk, mistõttu vajadus piigimeeste järele kadus sootuks. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446 -
Kuidas peeti sõda?
Keskaegsed linnamüürid, mis olid ehitatud piiramisredelite vastu hästi kõrgeks, varisesid nende kogupaukude all kokku. Seetõttu hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti poolviltused, et suurtükikuul kahju tegemata eemale põrkaks. Kindluse nurkadeks olid viisnurksed bastionid, millel asuvatest suurtükkidest sai tuld anda nii piiramisväe suunas kui ka piki müüri. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446 -
Professionaliseerumine
Uut tüüpi lahingutaktika andis suure eelise professionaalsetele sõduritele, kes olid kaua harjutanud, usaldasid üksteist ja pidasid auasjaks ka raskes seisus lõpuni võidelda. Lahingutes sai sageli otsustavaks see, kummal poolel oli rohkem selliseid „veteranide“ üksusi. Seetõttu moodustasid armee põhiosa vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446 -
Varustamine
Suur osa neist paigutati linnade kaitseks garnisonidesse, näiteks Rootsil oli 30-aastase sõja lõpus Saksamaal 127 garnisoni. Ka piiramine nõudis väga palju inimesi. 1710. aastal oli Euroopas relvade all kokku 1,3 miljonit meest. Järjest keerulisem oli selliseid vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga. Näiteks tüüpiline 60 000-meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000–3000 looma liha. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446 -
Uus rivikorraldus
Keskajal paigutati jalaväelased nelinurksesse plokki, mis suudaks end igast küljest kaitsta. Nüüd venitati musketäride rivi pikaks, et korraga saaks rohkem mehi tuld anda. Esialgu seisid musketärid 6 reas. Esimene rivi andis läheneva vaenlase pihta kogupaugu ja marssis selg ees teiste vahelt kõige taha. Nüüd andsid järjest tuld järgmised read, mille jooksul esimene rida jõudis musketid uuesti laadida. https://www.opiq.ee/kit/37/chapter/1720?registerId=93446
