100-aastane sõda

  • 1337

    Sõja algus

    Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks
    (tema vanaisa oli olnud Prantsusmaa kuningas Philippe IV).
  • Normanni vallutus
    1346

    Normanni vallutus

    Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066. Pärast võitu 14. oktoobril 1066 toimunud Hastingsi lahingus, kus William võitis Inglismaa kuningat Harold II, sai ta tuntuks William Vallutajana.
    Allikas-Wikipeedia
  • Must surm
    1348

    Must surm

    Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1] Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri selle
    Allikas-Wikipeedia
  • Poitiers' lahing
    1356

    Poitiers' lahing

    Esimesena ründasid inglasi prantsuse rüütlid. Inglise väes oli palju Walesi mägilasi, kes olid relvastatud hiigelsuurte terasvibudega. Nendega lasti 3 jala ikkusi nooli hobuste pihta, mis lõpuks halvas rüütlite rünnaku. Järgmisena ründas prantsuse jalavägi, mis löödi tagasi veel enne kui kõik ründajad olid jõudnud lahingusse astuda. Viimaks astus lahingusse Jean oma allesjäänud väega.
    Allikas-Wikipeedia
  • Pariisi ülestõus ja źakerii
    1358

    Pariisi ülestõus ja źakerii

    Žakerii oli 1358. aastal Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaal toimunud talupoegade mäss. Talupoegade pilkenimi oli Jacques, mille järgi hakati seda ülestõusu nimetama žakeriiks (jacquerie).
  • Calais´rahu
    1360

    Calais´rahu

    Prantsuse kuningas John pidi oma tiitli päästmiseks sõlmima calai rahu kaotades kolmantiku Prantsusmaa aladest
  • sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi
    Jan 6, 1412

    sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi

    1. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.
  • Jeanne d´Arc läks kuninga jutule
    1429

    Jeanne d´Arc läks kuninga jutule

    Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.
  • Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi
    1430

    Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi

    Jeanne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina.
  • Jeanne d´Arc põletati tuleriidal
    1430

    Jeanne d´Arc põletati tuleriidal

    kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku
  • Sõja lõpp
    1453

    Sõja lõpp

    Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
  • – Paavst tühistas otsuse
    1456

    – Paavst tühistas otsuse

    pealinnaks saab Toledo Paavst Bonifatius II määras Vigiliuse oma järeltulijaks, kuid vaimulikkonna vastuseisu tõttu tühistas hiljem oma otsuse