Saja aastane sõda

Hugues Capet

987

Viimase Karolingide soost kuningas suri 987. aastal ilma pärijateta ja troonile valiti Hugues Capet

Philippe II Auguste

Period: 1180 to 1223

Kõige edukam kuningavõimu laiendaja oli Philipe II Auguste kes osava abiellumispoliitikaga liitis krooni valdustega suured krahvkonnad ning haaras suure isa Inglismaast. Ta nimetas ametisse palgalised ametnikud, kes nõudsid sisse makse ja esindasid kuningat kohtuasjades

Louis IX Püha

Period: 1226 to 1270

Louis IX Püha oli populaarne valitseja, kuningaideaali kehastus. Teda peeti õiglaseks ja rahuarmastajaks, samas karmiks ja järeleandmatuks. Louis oli väga jumalakartlik mees, kes rajas hooldekodusid, aga ta pidas ka jahti ketseritele ja nõidadele ning korraldas juutide püha raamatu avalikke põletamisi.

Philippe IV Ilus

Period: 1285 to 1314

Philippe mõistis, et makse on lihtsam koguda kui alamad on selle heaks ekiitnud ja kutsus kokku generaalstatideks nimetatud esinduskoja. Pidevad sõjad Inglismaaga nõudsid palju raha, mille jaoks kasutas Philippe ebamoraalseid võtteid näiteks pagendas riigist jõukaid juute, et nende vara endale saada.

Generaalstaatid

1302

Nõukogu mis esindas kuningriigi seisust ja kuningat

Templiordu hävitamine

1307

Templiordu oli 1119. aastal Jeruusalemmas loodud rüütliordu, mille eesmärk oli kaitsta pühapaiku ja palverännuteid. 1307. aastal lasi Philippe Ilus kõik Prantsusmaal viibinud templirüütlid vangistada, süüdistades neid ebajumalakummardamises, nõiduses ja inimohverdustes.

Saja aastane sõda

Period: 1337 to 1453 BCE

Algas sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kui Philippe Ilusa pojad olid surnud ilma pärijateta ja vaidleti, kes saab Prantsusmaa trooni. Prantsusmaal sai pärida trooni ainult mees, Inglismaal võis ka naine troonil olla.

Inglaste võidukas algus

1346

Toimus Crècy lahing mida peeti pöördepunktiks sõjakunsti ajaloos

Katk

Period: 1348 to 1351

Must surm mis tappis kolmandiku elanikkonnast

Mäss Prantsusmaal

1358

Pariisis algas mäss troonipärija vastu, sest neil oli palju viljaikaldusi ja maksud olid sõja tõttu suuremad ja kogu see mäss levis ka maapiirkondadesse.

Sõja lõpp

1360

Edward III loobus Prantsusmaa troonist, aga sai vastutasuks neljandiku Prantsusmaast mis hiljem prantslased tagasi vallutasid

Burgundia

1380

1. Sajandi lõpul vallutasid Prantuse kuningad suurema osa maadest tagasi kui läksid riidu oma vasallide Burgundia hertsogitega

Inglismaa mäss

1381

Wat Tyleri juhatusel õnnestus talupoegadel vallutada London samadel põhjustel mis Pariisis. Talupojad hävitasid mõisadokumente, kus olid kirjas nende kohustused.

Jeanne d'Arc

1429

Jeanne d'Arc'i juhtimisel alustasid Orantuse väed 1429.aastal vasturünnakut ja vabastasid Orlèansi linna

Charles VII

1453

Charles VII-t saatis sõjaline edu ning 1453. aastaks jäi Inglaste kätte veel Calais mille Prantsusmaa tagasi vallutas ja sõja võitis