-
Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks.
Image depicting the Battle of Crécy, in which Edward III of England defeated Philip VI of France, August 26, 1346. foto:https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344027/image/tiny_landscape-6fdca7ff7fa69760e71b5c4188a600a6.jpg -
Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066. Pärast võitu 14. oktoobril 1066 toimunud Hastingsi lahingus, kus William võitis Inglismaa kuningat Harold 2, sai ta tuntuks William Vallutajana. Haroldi sõjavägi oli järsult vähenenud Stamford Bridge'i lahingus, kus inglased võitsid 25. septembril 1066 Norra kuningat Harald III.
-
Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1] Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.
-
- aastal lõppes vaherahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Must Prints Edward marssis väikese sõjaväega Loire'i jõe äärde (6000 sõdurit). Poitiers' juures piiras Prantsusmaa kuningas Jean II ta väe ümber. Inglased, kes arvasid, et neil pole lootustki võita ülekaalukat vastast, palusid luba lahkuda võitluseta. Jean lükkas palve tagasi, olles veendunud, et vangistab Inglise troonipärija koos sõjaväega. Prints pani seejärel kaalule kõik, mis tal oli.
-
Eelmiste revolutsioonide kohta Prantsusmaal vaata Prantsuse revolutsioon ja ... juunil 1848 toimus Pariisi rahva ülestõus, mis sai tuntuks kui Juuniülestõus – verine, ... Charles sunniti troonilt lahkuma ja Pariisist Ühendkuningriiki põgenema. Foto:https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344055/image/tiny_landscape-9c61c0f2af83f17485213551e3d33152.jpg
-
1360 aastal sõlmiti vaherahu.ajaloolise Flandria krahvkonna osa tänapäeva Prantsusmaal. Ala laiub Nord-Pas-de-Calais piirkonnas ja vastab laias laastus Lille'i, Douai ja Dunkerque'i ringkonnale
-
Jeanne d'Arc [žann dark] (ka Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi]; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak.
foto:https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344069/image/tiny_landscape-fe4317aebfa54039835c7e6adfbb30dd.jpg -
Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.
foto:https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344080/image/tiny_landscape-1b120332f6135e2869098b6f112892f8.jpg -
Anne d'Arc e Orleansi Neitsi langes 1430 reetmise tõttu burgundlaste vangi ning hukati tuleriidal nõia ja ketserina. Foto:https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344101/image/tiny_landscape-5f39863832d70bafce1058262f07d63a.jpg
-
Kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku Foto: https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344112/image/tiny_landscape-6f20d895883d28c51376b76fb90f24ea.jpg
-
Kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal. 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku foto:https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344122/image/tiny_landscape-94ea39da0357a7fc623cae6db8281da1.jpg
-
Prantslased lõpetasid sõja1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse. foto: https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/77d99951-a5ef-4c52-8a34-30a12ae79272/dc4adeeb-6f69-4009-822b-6b3a80a4e30b/27-1-2_xl.jpg
-
pealinnaks saab Toledo Paavst Bonifatius II määras Vigiliuse oma järeltulijaks, kuid vaimulikkonna vastuseisu tõttu tühistas hiljem oma otsuse. Foto: https://s3.amazonaws.com/s3.timetoast.com/public/uploads/photo/17344126/image/tiny_landscape-fdc8598f722ba1c8ced978f49558f1a2.jpg
