Allalaaditud fail

SAJA AASTANE SÕDA

By Tomy Tuhkanen
  • 1337

    Sõja algus. Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks (tema vanaisa oli olnud Prantsusmaa kuningas Philippe IV).

    Sõja algus. Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks (tema vanaisa oli olnud Prantsusmaa kuningas Philippe IV).
    Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi. Edward omakorda nõudis Prantsusmaa kuninga tiitlit, oma emapoolse vanaisa kuningas Philippe'i järglase õigustes. See päästis valla Saja-aastase sõja, milles nii Plantagenetid kui ka Valois'd nõudsid ülemvõimu Akvitaania üle Prantsusmaa kuningana.
    Allikas: vikipeedia
    Foto: https://www.britannica.com/event/Hundred-Years-War
  • 1346

    SÕJA ALGUS

    SÕJA ALGUS
    1346, juuli- Inglise väed randusid Normandias, Crécy lahing
  • Period: 1348 to 1350

    SAJA AASTANE SÕDA

    1348-1350 – Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm
  • 1350

    1348-1350 – Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm

    1348-1350 – Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm
    Sõja esimene pool oli inglastele edukas, seda eelkõige tänu Inglise vibuküttidele, kes Prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid, anda 1346. aastal Crècy ja 1356. aastal Poitiers' lahingutes hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsusmaa kuningas Jean II Hea (valitses 1350-1348
    allikas. vikipeedia
  • 1356

    1356 - Poitiers´lahing 1358 – Pariisi ülestõus ja źakerii

    1356 - Poitiers´lahing 1358 – Pariisi ülestõus ja źakerii
    Sõjategevus algas uue hooga Inglismaa kuninga Henry V (valitses 1413-1422) juhtimisel 1415. aastal, kui Azincourti lahingus õnnestus peamiselt pikkvibudega varustatud inglastel taas hävitavalt purustada prantsuse rüütlivägi ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Põhja-Prantsusmaa. Henry V võttis 1420. aastal naiseks Charlesi tütre Prantsusmaa Catherine'i. Henry sundis 1420. aastal Prantsusmaa kuningat Charles VI-t sõlmima Troyes' lepingu
    allikas vikipeedia
  • 1360

    1360 - Calais´rahu

    1360 - Calais´rahu
    1. aastal krooniti Charles VII Reimsis Prantsusmaa kuningaks. Otsustava pöörde sõjategevusse tõi Jeanne d'Arc (nn Orleansi Neitsi), kel õnnestus veenda Prantsuse kuninga õukonda, et ta on "saadetud Jumala poolt Prantsusmaad päästma". Jeanne d'Arc määrati 1429. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema innustusel saavutati rida võite. 1430. aastal lantuleriidal ketseri ja nõiana. Allikas: Vikipeedia Foto: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Treaty_of_Calais_Chest.jpg
  • 1412

    sündis Jeanne d´Arc ehk Orleansi neitsi

    1. aastal sõlmis Burgundia hertsog (1419–1467) Philippe Hea aga prantslastega Arras' leppe, millega liitus Prantsusmaaga inglaste vastu, saades vastutasuks täieliku sõltumatuse Prantsusmaast. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i, Pariisi (1436), Normandia (1450), Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i (1451) ja Guyenne'i (1453), vähendades Inglismaa valdused väikeseks alaks Calais ümbruses. allikas vikipeedia
  • 1429

    – Jeanne d´Arc läks kuninga jutule

    Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
    allikas vikipeedia
  • 1430

    – Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi

    Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420-1435 sai seni Prantsusmaa kuningale allunud Burgundia hertsogkond, kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja Madalmaades. Inglased vallutasid Pariisi ning asusid piirama Orleansi.
    Allikas Vikipeedia
  • 1431

    – Jeanne d´Arc põletati tuleriidal

    – Jeanne d´Arc põletati tuleriidal
    Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem.[1] Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde
    allikas vikipeedia
  • 1456

    – Paavst tühistas otsuse

    – Paavst tühistas otsuse
    Joseph Alois Ratzinger sündis vaiksel laupäeval 16. aprillil 1927 kohaliku aja järgi kella 4.30 paiku varahommikul Saksamaal Baieris Inni-äärses Marktlis (Marktl am Inn) praegusel aadressil Marktplatz 11 (varem Schulstrasse 11) politseinik Joseph Ratzingeri (1877–1959) ja koka Maria Peintneri (1884–1963) kolmelapselises peres noorimana ning ristiti samal päeval kella 8.30 paiku kohalikus
    allikas vikipeedia