-
4600 BCE
Hadaikum
Kestvus 4,6mld kuni 4mld Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud .Kujunes algne maakoor Atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus suure taeva kehaga ja tekkis Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
4000-2500 mln aastat eKr. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Sealhulgas on paljudes nendes säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
2500-542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Ilmus ka pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk aguenoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
542 BCE
Kambrium
542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Sellel ajal kasvas ka planktiliste vetikate hulk ja loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Ning paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, näitseks koda tigudel ja karpidel. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
485-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered kuivasid maismaaks, mille tõttu elualad vähenesid ning mereelustik suri massiliselt välja. -
443 BCE
Silur
443-419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavetel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad (nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed). Suured muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
359 BCE
Karbon
359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. Kujunesid ka mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade puidust kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. -
299 BCE
Perm
299-252 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega ning mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
252-201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid ka esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
230 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Juura
201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
130 BCE
Esimesed õistaimed
-
66 BCE
Paleogeen
66-23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 2
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
23 BCE
Neogeen
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
4 BCE
Inimahvide teke
Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4,5 miljonit aastat tagasi. -
2 BCE
Kvaternaar
alates 2,5 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond ‘Homo’ esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase ‘Homo Sapiens’i’ tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.