Geokronoloogiline skaala || Markus Ein, EV

Hadaikum

4600 BCE

4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaanid olid aktiivsed, meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu arvatavasti tekkis 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk Agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk Vanaegkond

Period: 542 BCE to 252

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelestiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Selle ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ajastu lõpul ilmusid esimesed kahepaiksed kes suutsid ka natuke maismaal olla.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Edaphosaurus

298 BCE

Permi ajastul elanud kuni 4 meetri pikkune üks varasemaid suur taimtoiduline roomaja.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk Keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Dinosaurused arenesid teistest roomajatest Triiase ajastul 230 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.

Imetajate ilmumine

203 BCE

Üks varasemaid imetajasarnaseid loomi oli Morganucodon.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad väljasuremise põhjus oli arvatavasti meteoriidiplahvatus.

Esimesed roomajad

135 BCE

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel

Kainosoikum ehk Uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.